Kaks valgete servadega erinevat lillakat tooni – «Tianis Fantasia saumon» ja «Tianis Fantasia violet». Taluvad külma päris hästi. Foto: Arno Saar
Juune Holvandus 7. november 2008 00:00
Potilillena kestab alpikann õigesti hooldava käe all kaua – kaunistades lillelauda, kasti või rõdu mitu kuud, kevadest sügiseni. Tänapäeval võib rääkida juba ka suvistest alpikannidest.

Alpikannide sortiment on ootamatult lai ja kasvab iga aastaga. Pidevalt aretatakse juurde uute värvitoonide ja huvitavate õiekujudega sorte. Mõjusa pildi saab teadagi aiandis, kus suurel pinnal näeb korraga tuhandetes värvitoonides õisi.

Alpikannide austajad hindavad teda kui meeldiva ja tundelise bioväljaga taime: kannid, eriti just valgete ja roosade õitega taimed, toovad muremõtetesse rõõmsamaid toone. Alpikann on eriliselt südamlik lill, arvab Juuliku aiandi agronoom Signe Talviste-Eensalu. Kõige ilusam on ta 14 cm läbimõõduga potis. See on tema teada Eestis suurim alpikannikasvatuses kasutatav pott.

Kuidas kaunitari eest õigesti hoolt kanda

Kui juttu teha alpikanni võimest kaua õitseda ja üha uusi õisi peale kasvatada, küsitakse kohe, kuidas teda kasta. Nõks ongi selles, et ei tohi üle kasta: talvel, köetavas korteris aga siiski regulaarselt ehk nii üle kahe päeva. Seda, kas lemmik on janune, on kõige õigem vaadata potis niiskuse taseme ja raskuse järgi.

Kastetakse altpoolt ehk vesi tuleb kallata alustaldrikule. Lillepoti põhjas on augud, mille kaudu imendub kasvusubstraati vajalik kogus vett. Ülejäänud vesi tuleb ära kallata, kuna pidevalt "jalgupidi" vees olemist alpikann ei talu. Liigse niiskusega hakkavad lehed kolletuma ja ära vajuma. Need lehed, samuti ka äraõitsenud õied, tuleb taime küljest ära tõmmata. Seda tuleb aga teha nii, et varrekontsud alles ei jää, sest need võivad mädanema minna. Ka kroonlehtede servade tumedamaks, täpiliseks ja krousi minemine viitab ülekastmisele.

Väetada soovitatakse kord nädalas õitsvatele toalilledele mõeldud vedelväetisega, eriti õitsemise ajal, ütleb alpikannide austaja Jaak Ungerson ASist Nurmiko. "Lille, kes püüab lopsakaid õisi kasvatada, püüdleb paljunemise poole, tuleb selles toetada," ütleb ta.

Päeval on värvid kirkamad

Veel on alpikanni omapära selles, et ta armastab jahedust, kannatades lühikest aega välja ka mõne külmakraadi. Väikese öökülma elavad üle mitmed sordid, kui on juba karastunud. Ta soovib olla päeval soojemas ja öösel jahedamas keskkonnas, võimaluse korral soovitatakse lill tõsta ööseks rõdule või eeskotta.

Ostes alpikanni keskküttega ja pakettakendega korterisse, tuleb teda korralikult väetada ja keskkonnaga harjutada – mitte paigutada küttekeha lähedusse, radiaatori peale. Ta küll kohaneb, kuid tegelikult armastab hea ventilatsiooniga keskkonda üle kõige. Isegi kui teie elamine talle väga ei meeldi, on ta viisakas ja rõõmustab silma ikkagi vähemalt kuu või kaks. Potililli sobib kinkida isadepäevaks ja üldse meestele, alpikanni niisiis eriti.