Eesti uudised

Maire Aunaste naudib tänast sünnipäeva lähedaste seltsis (153)

Eve Heinla, 7. november 2008, 00:00
SÜNNIPÄEVALAPS: Maire Aunaste on särav ja õnnelik – viimased aastad on olnud tema elus parimad ja stabiilseimad. Foto: Tairo Lutter
"Olen kohutavalt rahulikuks muutunud. Hakkan juba mõtlema, et äkki olen haige – no kuidas ma saan olla nii rahul ja õnnelik kogu aeg," säras karismaatiline teledaam Maire Aunaste oma sünnipäeva eelõhtul. "Kuid – ma ei mõtle, et õnn on jääv väärtus. Tean, et õnne eest peab võitlema."

"Ma pole kunagi teinud mingit pikalt etteplaneeritud pidu, et pannud restoranis kohad kinni. Või kodus pika laua taga. Ainsad erandid on olnud need paar korda, kui oleme Emil Rutikuga, kel samal päeval sünnipäev, seda koos tähistanud. 12 aastat tagasi, kui sain 43, pidasime sünnipäeva pubis nimega Tehas 43. See oli toona veidi ette planeeritud. Ja kord pidasime Emiliga Von Krahlis sünnipäeva.

Oma 50. sünnipäevast sain väga hästi mööda lipsata, sest ma olin siis New Yorgis," ütleb Aunaste.

Kõige ilusam kink või sünnipäev?

"Ma ei tahaks seda öelda, aga – mul on olnud küll üks maailma ilusaim sünnipäev,

see oli eelmine. Loodan, et tänavune tuleb sama ilus. Minu jaoks pole ühtegi muud kingitust, kui see inimene, kellega ma tahan olla koos. Kingitus materiaalses mõttes on täiesti ebaoluline."

Ei ootagi uhkeid bukette või pühendusega kuldsulepäid?

"Absoluutselt mitte! Muide, kõige ilusamaid kingitusi teeb minu saatenaiskond – nad on üllatuste tegemises meistrid. Selliseid kingitusi, nagu nemad tegid, pole suuteline mitte ükski mees välja mõtlema! Mitte, et ma seda ootaksin, aga tagantjärele olen mõistnud – on väga vähe inimesi, kes oskavad teha armsaid kingitusi. Eelmisel aastal nad kutsusid mulle laulma Karl Madise."

Milline päev täna tuleb?

"Väga lihtne. Keegi ei saagi mind õnnitlema tulla, sest ma pole telemajas. Olen kõige lähedasemate inimestega koos. Ja õhtul teatriskäik kahele."

Kuhu siis lilled saata?

"Las nad mõtlevad mu peale. Head mõtted on parim kink."

Number 55 on teie jaoks tühiasi? Te ei mõtle, et oh, ma olen nüüd juba nii vana!

"40 oli palju õudsem! Siis tundub ju enamikule naistest, et maailma lõpp on käes!

Minu jaoks oli kõige hullem 47, tundus, et hullemaks enam minna ei saa, et ma olen pudenenud mullaks. Mitte see number ei lugenud, vaid kui vaatasin end peeglist... rõõmu silmis polnud. See oli mu elus raske aeg. Olime kahekesi inimesega, kellega ma toona olin, korteris, kus mul oli koopia Elise fotost seinal, maas oli madrats ja bukett lilli põrandal vaasis. Aga mitte see materiaalne ei loe, ma võin elada ka metsas kuuse all ja olla õnnelik, kuid see aeg oli emotsionaalselt raske. Ma ei teadnud, kuhu ma olen teel ja mis edasi. Lisaks see 47 ja tunne, et kohe-kohe oled 50. Kõik tundus masendav. Arvasin, et nii jääbki..."

Aga ei jäänud ju?

"Ma arvan, et elus läheb kõik, nagu peab. Et ma Ameerikasse sattusin, oli väga hea – pidin otsustama, kas tulen Eestisse tagasi ja hakkan uuesti ajakirjanikuks või hoian kinni sellest inimesest ja olukorrast. Aga ei tohi hoida kramplikult kinni asjadest, mis sind kuhugi ei vii. Pole õige, et kõige tähtsam on vaid teine inimene sinu kõrval. Kõige tähtsam on, kes sa oled ise. Sa pead ise ka keegi olema. Kui sa oled vaid illegaal Ameerikas ega tea, mis edasi saab, siis ei saa olla rahul ja õnnelik. Ei saa elada vaid teise inimese jaoks. Et ma julgesin taas ekraanile tulla ja ajakirjanikuteed jätkata, see oli õnne võti.Ma pole kunagi salanud, et minu missioon on olla ajakirjanik."

Noortekultus hakkab ka Eestis üle minema. Enam ei arvata, et 50aastane on juba muld.

Niisiis on Maire 55aastasena jäänud samaks kui 25aastase või 5aastasena?

"Põhiolemus on sama, olen ühesugune olnud lapsepõlvest saadik."

Aga vanaema rollis kujutate end ette?

"Jah, aga ma teen ka sellest rollist uue! Ma väga loodan, et Elisest saab normaalsem ema kui mina. Ja et ühel päeval on tal tore pere. Ja loodan, et ta mäletab ka siis, et ma ei oska kududa! Olen kindel, et nii palju raha mul ikka on, et saan turult oma lapselastele sokid osta! Kuid Elis on muide ise suurepärane käsitöötegija."

Elis on tütar, kelle üle võib vaid uhkust tunda?

"Muidugi. Ta on minult pärinud küll ka sellise metsikuse ja kiire reageerimise. Kui vaatan "Laulud tähtedega", siis tema peab seal ikka midagi žüriile vahele pistma... Ja siis ma mõtlen, et tule taevas appi, nüüd kõik hoiavad Eestis päid kinni – tüdruk on läinud emasse!"

Koht, kus tunnete end mõnusalt. Kus saab olla täiesti omaette.

"Kodu, kus ma olen elanud nüüd juba neli aastat. Vaatan koltunud põldude peale ja kuulen iga päev linnuparvede lahkumist. Jooksen õue ja hõikan: "Nägemiseni, kured! Näeme järgmisel kevadel!" See ongi minu jaoks koht, kus on fantastiliselt hea. Isegi kui keegi annaks mulle tasuta korteri Tallinna, ma ei läheks eluilmaski siit ära. Tegin just hiljuti midagi, mida teeks vast üks inimene sajast tuhandest – ütlesin ära tasuta India sõidu. Ma lihtsalt ei viitsi, sest mul on siin nii hea. Ja ei taha minna 75 inimesega Indiasse ajal, kui ma saaksin olla ühe inimesega Eestis. Kui keegi küsiks, mis on mu elus praegu halvasti, siis seda asja ma välja mõelda ei suuda! Olen saatusele kohutavalt tänulik, et elan ilusal ajal."

Kolleeg "Aktuaalse kaamera" päevilt meenutas, et te pole kunagi rahulik – vaid nutate või naerate. Praegu on vist naermiseaeg?

"Kunagi AKs töötades ma rohkem nutsin, kui naersin. Pidin tegema asju, millest ma ei saanud aru, miks. Õnneks sai see jube salgamise aeg läbi. Viimased aastad on mu elus kõige stabiilsemad – olen kohutavalt rahulikuks muutunud. Hakkan juba mõtlema, et äkki olen haige – et no kuidas ma saan olla nii rahulik ja õnnelik kogu aeg. Aga eks ma ikka aeg-ajalt plahvatan. Kuid ma ei mõtle, et õnn on jääv väärtus ning tean, et õnne eest peab võitlema, suhte nimel peab vaeva nägema ja tööd tegema.

Ma pole kunagi mõelnud, et naine peaks elus midagi rohkem saama kui mees. Et mina istuks nagu kuninga kass ja ootan kinke. Kui vaatan neid noori tüdrukuid, kes sõidavad miljoniliste Lexuste või Mercedestega, siis ma tean, et nad on enamasti asjad saanud vaid selle eest, et nad on ilusad. Mina ei tahaks elus midagi tasuta!"

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee