Eesti tahab koos Soomega kellakeeramise Euroopa Liidus lõpetada. Avaldame Õhtulehe arhiviist kellakeeramise poolt-ja vastuargumente kaaluva loo, mis ilmus esmakordselt 25.oktoobril 2008. 

****

Kel juhtub viinakuu lõpul sünnipäev olema, võib seda veel aastaid tähistada oktoobri viimasel laupäeval teadmises, et ööl vastu pühapäeva saab tunnikese kauem pidu pidada. Või sellest puhata.

Vabariigi Valitsuse 2004. aasta aprilli määrus kehtestab: "Suurust "aeg" kasutatakse seoses suveaja rakendamisega, kus suveaja algus on kell 03.00 (01.00 GMT) märtsikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra edasi, ja suveaja lõpp on kell 04.00 (01.00 GMT) oktoobrikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra tagasi." Seda otsust Eesti ise enam muuta ei saa.

2004. aastal pidi valitsus taaskehtestama suveaja, sest Eesti kavatses ühineda Euroopa Liiduga, seal aga on kellakeeramine kohustuslik 2000. aastast. Suveajast loobumist ehk siis kellakeeramise lõpetamist saab Euroopa Liit algatada, kui kõigi 27 liikmesriigi peaministrid arvavad, et see on hea plaan.

"See võtab aega igal juhul," teab europarlamendi saadik Andres Tarand, et lähitulevikus kohendab kogu EL kaks korda aastas väikese seieri seisu tunni jagu.

ELiga ühinemisel pikenes Eestis suveaeg kuu võrra

Mõttele kell suveks tagasi keerata tuli 1784. aastal Benjamin Franklin. Põhjendus: valge aja kasutamine aitab kokku hoida lambiõli ja küünlaid. Idee rakendamiseni kulus 132 aastat.

Energia kokkuhoidmiseks võttis 1. mail 1916 suveaja kasutusele Saksamaa. 21. mail seadustas suveaja ka Briti alamkoda. I maailmasõja ajal hakkasid suveaega energia kokkuhoidmiseks rakendama Belgia, Taani, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Norra, Portugal, Rootsi ja Türgi. II maailmasõja ajal lükati ka talveaeg ühe tunni võrra Greenwichi ajast ettepoole.

"Samas on Eestis hinnatud, et suveajale üleminek ei too elektri kokkuhoidu," kirjutas Andres Siplane 2004. aastal ühe riigikogu liikme palvel koostatud dokumendis suveaja tausta kohta. Lisades: "Kui Reagan 1986 pikendas suveajaperioodi peaaegu kuu aja võrra, siis väidetavalt säästab see otsus iga-aastaselt 300 000 barrelit naftat."

Ühinemisel ELiga pikenes Eestis suveaeg samuti ühe kuu võrra. Varem keerati kell tagasi talveajale septembris, nüüd oktoobris.

Kellakeeramisega sagenevad õnnetused

Andres Tarand, kes oli Moskva ajast eemaldumise tuline pooldaja – "see oli poliitiline signaal!" –, möönab, et Eesti laiuskraadidel on suveaja kasutamine küsitava väärtusega.

"Meil ei ole suvel valguse küsimust, niikuinii läheb nii vara valgeks ja nii hilja pimedaks, et pane tööpäev, kuhu tahad," ütleb Tarand. Selgeim võit suveajast on tund aega valgemad augustiõhtud. Kaalub see aga üles kohustust kaks korda aastas tunnikene oma elurütmi kohendada?

Seda enam, et mitme riigi teadlased on teatanud – sügisese kellakeeramisega, kui päevapealt hakkab tund aega varem pimedaks minema, kaasneb tipptunnil autoõnnetuste arvu suurenemine.

Ja kevadise ettekeeramise järel tunnevad paljud inimesed end mitu nädalat unisena.

"Arstide jutud unehäiretest lastel on mingil määral tõesed ja võib-olla me pisut oleme oma lapsi kahjustanud," vaeb Tarand kellakeeramise mõju kasvueas inimorganismile. "Aga kindlasti kahjustame oma lapsi rohkem näiteks lausjoomisega. Nii et niimoodi võrreldes ei ole kellakeeramisega kaasnevad unehäired probleem, millega peaks esmajärjekorras tegelema."

Seda enam, et Eesti võimuses kellakeeramist lõpetada enam pole – kui muu EL just sama meelt ei ole.

Inimese sisemine kell töötab keskmiselt rütmiga 24 tundi ja 11 minutit. Võrkkesta spetsiifilise kahjustusega ja valgust üldse mitte tajuvate pimedate ööpäev on nägijate omast 11 minutit pikem.

Organism keerab sisemist kella tagasi

Nägijatel korrigeerivad ajus asuvad nn kellageenid päevavalguse järgi organismi ööpäeva aga 24tunniseks, see tähendab – keeravad sisemist kella iga päev tagasi. Et organism on kella tagasikeeramisega harjunud, talume talveajale üleminekut paremini kui suveaja algust. Nii nagu on ka läände lendamine enamasti mugavam kui itta lendamine.

"Tund kuni kaks ajavahet on see, millega meie sisemine kell kenasti toime tuleb," kinnitab inimese füsioloogia professor Eero Vasar, et talveajale üleminek tervele inimesele enamasti väga suuri probleeme ei tekita. Väike ebamugavus kohustusest kevadel tund aega varem ärgata läheb aga nädala-kahega üle.

Jaga artiklit

1 kommentaar

V
väga v v v  /   18:42, 9. aug 2018
Viimaks ometi tehti esimene samm kella keeramise lõpetamiseks . Öelgu see Ligi selle kohta mida iganes. No ei saa see mees vait olla.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis