Kommentaar

"Näen Eestis ruumi erakonnale, kes korrastaks suhted Venemaaga." (148)

Urmo Soonvald, 4. oktoober 2008, 00:00
KRIIS ON käes: Jüri Mõis usub, et vähemalt Eestis on kriis käes ja edasi algab tõus. Ta ei oska vaid öelda, kui kiiresti tõus tulemusi annab. Foto: Tairo Lutter
Avameelse jutuga ekspankur Jüri Mõis usub, et Eesti on jõudnud majanduslanguse kõige sügavamasse punkti. Edasine sõltub meie suhetest Venemaaga ja tööviljakuse kasvust.

Palju teie olete viimaste kuudega raha kaotanud?

Viimaste kuudega pole ma vist üldse kaotanud. Investoritel on kõikjal maailmas raske aeg. Enamik minu tutvusringkonnast on üsna depressioonis. Sel aastal olen kaotanud umbes 25%. Õnneks mul Ameerikas midagi polnud. Paar viimast nädalat polnud mulle enam väga drastilised.

Kui palju on 25% kroonides?

Ma ei taha seda öelda.

Tunnetate, et teie ja te sõbrad, kel raha peaks jätkuma, mõtlevad säästlikumale kulutamisele?

Just selgus, et augusti jaemüük on vähenenud 6% ehk inimesed on 6% vähem kulutanud ja elanud kokkuhoidlikumalt.

Ka perekond Mõis?

Minu arvates küll.

Jalad on põhjas

Kas inimesi peaks rõõmustama lootus, et enam hullemaks minna ei saa?

Kas sellest nüüd rõõmu tunda. Minu sisetunne ütleb, et põhi on käes ja jalad põhjas. USA kohta ma ei julge seda arvata, aga Eesti kohta küll.

Meie probleem on selles, et Eestis pole majanduskasvu. See on null. 10% kasvu oleks ülim unistus. Inimesed peavad 10% vähem kulutama või 10% rohkem pingutama, et tootlikkust tõsta. Küllap mõlemast otsast tuleb tulemust.

Mu maailmavaade, et oleme põhjas, tugineb kahele asjale. Esiteks: Gruusia konflikt näitas, et NATO ja Vene väed ei taha omavahel sõdida. Kuigi mõlemale poolele pakuti selleks suurepäraseid võimalusi. Olgu see retoorika milline tahes. Nüüd võib vähemalt kümme aastat olla maailmarahu püsimises kindel. Nad ju ei proovi homme uuesti. Viimati oli teineteise proovimine 1990ndate alguses. Selle ohuga on korras.

Teiseks: praegune finantskriis on kestnud kaks nädalat ja selgub, et keegi ei taha maailma finantskorda hävitada. Kõik tahavad seda hoida.

Kui need kaks stabiilsuse jaoks olulist asja on olemas, läheb raha taas liikvele, usaldus taastub ja Eesti majandus kihutab Euroopa Liidu omale järele.

Kogu maailm ootab, et USA pakuks lahenduse?

USAs oli esmaspäevane panga päästmise plaani läbikukutamine presidendikampaania etendus. Seda juhtub ka meil Toompeal, USAs pole jutud sugugi targemad. Põhimõtteliselt ei muutu finantsmaailmas mitte midagi. Praegu pole börsikriis, vaid finantsasutuste kriis. Nad ühinevad ja koonduvad, ebaefektiivsed osad jäävad üle ning elu läheb suure hurraaga edasi. Nüüd hakatakse üles ronima, kuid keegi ei tea, milline on liikumiskiirus.

Olen ka neid jutte kuulnud. Ei saa võtta mõistusega fakti, et riigis kasvab laenuportfell aastaga 30% ja 20% töötajatest on hõivatud ehitustel. Need pole jätkusuutlikud arvud. Kunagi räägiti neist numbritest kui majandusimest. Ma pole veendunud, et Eesti laenubuumis on süüdi Skandinaavia pankade juhtimisviga.

Teil pole neile etteheiteid?

Alati tuleb mõelda, kas oleksime õnnelikud, kui laene poleks antud. Siis poleks 30korruselist kaksiktorni, väikest juppi uut Tartu maanteed, Tallinna kesklinna parklat, Rocca al Mare uut Prismat, Rävala kultuuripaleed jne. Kas siis oleks parem? Mina ei usu.

Kaua stress Eestis veel kestab?

Ükski kriis pole igavene. Aktsiahinnad tõusevad pool aastat enne majanduskasvu. Ega stress nüüd nii hull ka pole. Tööpuuduse näitajad pole hullud. Käes pole kriis, vaid turbulentne aeg.

Tööpuudus ei kasva, sest kõik lahkuvad ju välismaale!

See on väga hea. See on tööjõu eksport, mida ongi vaja turgutada. Kui muud eksporti pole, siis seegi on väga hea.

Usute, et eestlased hakkavad efektiivsemalt tööle?

Muidugi see juhtub nii. Tõenäoliselt finantsasutused panevad varsti kõrvad pea alla.

Eestis?

Miks mitte.

Millised?

Mitte suured rootslaste ja taanlaste pangad. Rootslastel on raha küll.

Mis saab kiirlaenufirmadest?

Mina arvan, et need kaovad. Ühel, teisel või kolmandal viisil. Praegu räägivad nende omanikud, et see on mugavustoode. Mina ei ole sellega nõus. See on abitu seisundi ärakasutamise toode. Ühiskond puhastab selle endast välja.

Kuidas?

Samm sammult. Ma ei taha neid otseselt võrrelda kasiinodega, mida piiratakse vanusega, kooli lähedale ei tohi olla, reklaam ei tohi vilkuda jne. SMS-laenuteema läheb sama rada. Eesmärk pole neid firmasid ahistada. Eesmärk on selles, et laenuvõtja saaks riskidest aru.

Vana Hansapank poleks kriisi üle elanud

Mis olnuks meie majanduses teisiti, kui Hansapank oleks jäänud kümne Eesti mehe kätte?

Tänast kriisi poleks see pank üle elanud. Vapustus oleks palju suurem. Jumal tänatud, et omanikud on välismaalased. Hansapanga juhid oleks seibideks lõigatud või endale ise käe külge pannud.

Kuidas suhtute, et teie elutöö muudab nime ja on võimalus, et nimesse lisatakse varsti Danske?

Mina suhtun sellesse väga hästi. Korralik firma peab ühes sektoris üleval hoidma ühte kaubamärki.

Olete kuulnud, et meie miljonärid tahaksid uue panga teha?

Mina seda küll ei tee. Sel pole mõtet. Aga BIG on ju tehtud. Rain Lõhmus võtab LHVle panga litsentsi. Soomes pole aastakümneid ühtegi panka tehtud. Kui turunišš on vaba, siis tullakse välismaalt. 1991. aastal oli moodsale universaalpangale ruumi, lääne pangad polnud selleks ajaks veel otsustanud, kas tulla siia või mitte.

Vene-meelsel erakonnal oleks lööki

Mida teeksite peaminister Andrus Ansipi asemel teisiti?

Nii nõu anda on diletantlik. Naaberriikidega suhted on tagaplaanil. See on ka meie majandusprobleemide häda. On kaks väga selget eristuvat näidet, kuidas Venemaaga suhelda – meie ja Soome. Mina ei arva, et Eesti oma positsiooniga midagi võidab. Ollakse lihtsalt kuri ja tige ning sellest meie majandusprobleemid algavadki. Meie kaitsepoliitikat ei suurenda tankide ja lennukite ostuga, vaid osava ja paindliku välispoliitikaga.

Ansipi allakäik algas pronkssõduri äraviimisest, kuigi ta enda populaarsus siis kasvas?

Putini ja Medvedevi reiting tõusis ka pärast Kaukaasia sündmusi. Pronkssõduri äraviimine on väga odav trikk. See polnud tõsine lähenemine.

Kui olite linnapea, siis taheti seda ka teha. Miks asi pooleli jäi?

Ütlesin, et ei tasu ajada rumalat juttu. Konsensuslikku otsust on vaja. Selleta ei saa ära viia.

Nüüd on võimalus, et Ansipi kukutamisega tekib Mart Laari ja Edgar Savisaare valitsus?

Mina sellesse ei usu. Kui mina olin poliitikas, valitses nende suhetes lootusetu jääaeg.

Kuidas ja kes võiks Eestis saavutada Venemaaga suhetes murrangu?

Mina arvan, et Savisaarel see õnnestuks. Venemaale saab läheneda poliitik, kel on siinse kogukonna toetus. Näen valimistel nišši parteile, kelle loosung kõlaks: korrastame suhted Venemaaga.

Miks ärimehed eesotsas Tiit Vähiga peaministrit nii halastamatult peksavad?

Olen seda ka ise märganud. Iga mõistusega valitsus toetab oma ettevõtjaid ja eriti eksportivaid ettevõtteid. Transiidisektor oli suurim teenuste eksportija, kuid selle kuulutamine mitte õigeks tegevuseks... Et ise oleme lollid, sest võtsime riske. See pole viisaka valitsuse praktiline käitumine.

Nüüd õpiks energeetikat

Miks te pole pensionile läinud ja ajate äri, mida isegi peaminister ei soosi?

Päevapealt ei saa lahkuda. Mulle meeldib side ühiskonnaga. Peale ettevõtluse ma muud teha ei oska. Olen tahtnud endale kerget koormust, aga see pole õnnestunud. Püüan koormust vähendada, aga poole kohaga ettevõtjaks olemine ei tule veel hästi välja. Olen valinud taandumisstrateegia.

Jagate arvamust, et Eestis pole enam põnev äri ajada?

Ei jaga. Tingimused on head. Oleme Euroopa Liidu osa, samas asume ka Vene piiri ääres. Praegu segavad Venemaaga äri psühholoogilised ja administratiivsed takistused.

Kui saaksite 2008. aastal alustada oma ärimehekarjääri uuesti, siis millises valdkonnas?

Kui oleksin 18 ja ees ülikooli valik, läheksin energeetikat õppima. Moodne energia on järgmise 15 aasta kõige põnevam valdkond.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee