Elu

Ülipika ea saladus: hoidke arstidest eemale! (56)

Allar Viivik, 17. september 2008, 00:00
ENNE JA NÜÜD: Täna tähistab Hilda Kasela 105 aasta juubelit. Leeris käis Hilda aga üle 80 aasta tagasi, kui Eesti riik oli veel lapsekingades.  Arno Saar; Erakogu
Täna haruldast sünnipäeva tähistav Hilda Kasela võib pidada pika ea saladuseks suurt töötegemist, kaasinimeste aitamist ja arstidest eemalehoidmist. Viimaseid on tal elus vaja läinud vaid kaks korda – kui ta rästikult salvata sai ja kui sääreluu murdis.

Supersuure verstaposti on tänaseks Eestis ületanud kolm visa naist. Neist vanimad elavad Harju- ja Raplamaal. Samas kandis, täpsemalt Kärus, elab ka tänane supersünnipäevaline Hilda Kasela.

Suurt sünnipäeva pidavale memmele toeks olev tütar Eha Omler seletab, et veel aasta-poolteist tagasi luges juubilar lehti. Kogu pika ea on ta elanud põhimõtte järgi – aita teist ja paku tuge. Nüüdki püüab Hilda aidata ülikoolis õppivat tütretütart.

"101aastaselt võttis ema veel maalapikeselt kartuleid. Ütles mulle, et ära aja mind ära," seletab tütar.

Kas pika eluea saladus peitub ka suures töötegemises? "Võib-olla küll. Elus on olnud rohkem muret kui rõõmu," meenutab Hilda Kasela oma noorust.

Juubilari sünniaasta on 1903 ning sünnikoht Antsla. Juba kolmeselt kaotas väike Hilda ema ning viis aastat hiljem ka isa. Seepärast pidi tüdruk ka väga vara ise elatist teenima hakkama.

Küüditamisest õnnestus pääseda

1932. aastal tuli abiellumine endast noorema Valga noormehe Valmariga. Kuid ega seegi aeg polnud meelakkumine. Onu ostis noorele abielunaisele kudumismasina, millega Hilda elatist teenis. Elama koliti raudteelasest Valmar Kasela kodulinna Valgasse.

Elatist sai pere ka põllulapilt, mis oli pisike ja savine. Nii savine ja sitke, et Hilda pidi enne kirvesilmaga savikamakad pehmeks tampima, kui sinna üldse midagi maha külvata sai.

1933. aastal sündis peresse esimene tütar Leili. Edasi veel Eha, poeg Eino ning viimasena 1940. aastal pesamuna Vaike. Lapselapsi on tänaseks kuus ning lapselapselapsi kolm.

"Valgas elasime kahe raudteeharu vahel väikeses raudteemajas. Ühele poole läks kitsas raudtee ja teisele poole lai raudtee," meenutab Eha Omler.

Palub jumalat ja hoiab arstidest eemale

1941. ja 1949. aasta küüditamistest pere pääses. "Aga hirm oli meil tegelikult pidev. Sest isa oli kuulunud Kaitseliitu," seletab Eha Omler. Tema sõnul nägi kogu pere, kuidas küüditamisrongid otse nende majakese akna alt mööda veeresid. 35 viimast aastat on Hilda Kasela olnud lesk. Kümmekond aastat on memm elanud Kärus koos tütrega.

“Teda hoiavad püsti usk ning arstide vältimine,” arvab Eha Omler. Kui vanamemm enne õhtut voodis pikutab, paluvat ta: jumal võtku kõik ta lapsed ja teised järeltulijad enda hoida!

Arstidest ja meditsiinist on juubilaril õnnestunud siiani päris edukalt eemale hoida. Teadaolevalt on Hilda vaid kaks korda tõbede pärast arstide abi vajanud. 1940ndatel salvas teda metsas seenel käies rästik, naine püüdis ise sirbiga mürgist sõrmetükki välja lõigata, kuid valu muutus nii väljakannatamatuks, et tarvis oli kiirabi. 1993. aastal murdis vanamemm aga sääreluu. Jalg parandati toonases Seppo kliinikus ning sellest ajast on kõndimisel abiks poja meisterdatud puukark.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee