Eesti uudised

Džungliseiklus: küpsetatud nokkloom ja külavanema suitsumuumia (6)

Allar Viivik, 3. september 2008 00:00
ÜRGNE HÕIM: Moni hõimu mehed kannavad meheau otsas bambustoru. Võõrustajatest võttis eeskuju ka alpinist Tõivo Sarmet. Foto: Tõivo Sarmet
Kuus Eesti mägironijat alistasid Uus-Guinea saarel Austraalia ja Okeaania kõrgeima tipu. Carstensz Pyramidi vallutamisele eelnesid ja järgnesid seiklused džunglihõimude maailmas. Tõenäoliselt olid mägironijad sealkandis esimesed eestlased.

Helme Suuk, Inna ja Ivar Lai, Rauno Pukkonen, Jaan Reimand ning idee algataja Tõivo Sarmet alustasid kauget lennureisi 11. juulil. Mitme vahemaandumise järel jõuti vähem kui nädal hiljem Uus-Guinea Indoneesia-poolsele saareosale.

Esimesed hõimud, kellega teekonnal Carstensz Pyramidi juurde kokku puututi, olid monid. Kõigepealt jõuti hõimu pealinna Sugapasse, kus valitses lein. "Ära oli surnud selle piirkonna saadik mereäärses piirkonna keskuses. Ta oli pildil ikka lipsuga mees. Enamik tema kaaslasi käib ringi alasti," meenutab Sarmet. Hõimu mehed kannavad suguti otsas toru. Naistel on rohust seelikud, rinnalapsed aga ihualasti.

Pärast kolmepäevast viivitust alustati teed mäe juurde. Esialgu kõndis koos kuue eestlasega umbes 40 inimest: politseinikud ja automaadiga sõdurid. "Aga päevaga jäid alles vaid kandjad ja katoliku vaimulik. Teised lasid lihtsalt jalga," ütleb Sarmet.

Tee viis läbi tiheda džungli. Kõige ees kõndis matšeetega mees, kes raius ürgdžunglit läbi. Nii läbiti kolme päeva teekond.

"See oli nagu muinasjutus, kus minnakse läbi ürgse tammemetsa. Alla ripub liaane, mille otsas veel sadu jätke. Kõik see tilgub ja kihiseb, kuid loomi ja linde oli vähe," räägib Sarmet.

25. juulil vallutati 4884meetrine Carstensz Pyramid. Tavaliselt on kaljune tipp pilvedes, kuid eestlased said selge ronimisilma. Kuue tunniga jõuti tippu.

Hõim näitas muumiat

Alla tulles jätkus seiklus monide juures. See tipnes küpsetatud nokklooma söömisega. "Seda püüti koos nn. kuskusidega. Nokklooma veeti kaks päeva kaasas ning siis küpsetati see džunglis ära," kirjeldab Sarmet. Tema sõnul kaevatakse maasse auk, kuhu pannakse loom koos nahaga. Karvad kõrvetatakse ära. Sisikond on enne välja võetud. "Väikesed kivid aeti kuumaks, keerati palmilehtede sisse ja pandi loomale kõhtu," räägib Sarmet. Suured kuumad kivid laoti augu põhja. Elukale pandi peale veel kive. Nokkloom küpses mulla all kaks tundi.

Kuidas maitses? "Kuskus (loom) oli spetsiifilise maitsega. Aga nokkloom oli küll hea," ütleb Sarmet.

Järgmised hõimud olid danid, kelle juures vaadati tantsupidu, kus lõpuks lauldi rahvuslikke laule. "Ja teisel päeval näeme üllatuslikult telerist, et tänavatel algasid massirahutused. Kõik välismaalased olevat evakueeritud. Mastis lehvis vaba Paapua lipp."

Peakütid puu otsas

Nähti ka 375 aastat tagasi surnud mehe muumiat. "Selline väike mees. Istub, põlved lõua all, suu lahti, ja ise on must. See olevat olnud selle küla pealik, keda hoitud aastaid majas nn. riiuli peal suitsu käes." Reis lõppes korowayde juures. Nood elavad Uus-Guinea saare Paapua pool ning kohalejõudmiseks võeti ette eraldi lennureis. Edasi sõideti piroogidega mööda jõge ja rännati ka läbi džungli.

Enamik korowayde külade maju on puu otsas. "Ja mitte ühe, vaid mitme otsas. Mõnel majal on pinda kuni 60 ruutmeetrit. Kõrgus maast kaheksa meetrit ning maja ise lattidest," kirjeldab Tõivo Sarmet nähtut. "Üleval on ka igal pere osal kividel lõke."

Küla keskel on puu, mis täies pikkuses jäänud umbes kolmekümnemeetriseks. Ja selle otsas on veel väike majake, mida kohalikud kasutavad kindlusena.

"Nad teevad endale kaasuari (linnu) luust noad. Kasvavatavad sigu ja elavad korilusest. Nad ei kasuta ühtegi naela, linti ega nööri. Kõik ehitatakse puudest ja roikad seotakse liaanidega," ütleb Sarmet. Kütitakse vibude ja nooltega. Aga nende kardetud inimsöömine? "Räägiti, et ühe mehe isa või vanaisa olevat kunagi olnud peadekütt. Ning tapnud umbes 30 aastat tagasi naaberküla mehe, aga see on vast legend," sõnab Sarmet.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee