Eesti uudised

Tulevane olümpiavõitja pidutses Raekoja platsil? (1)

Deivil Tserp, 28. august 2008, 00:00
SANGARITE SAABUMINE: Gerd Kanter, Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson saabusid Raekoja platsile auavalduste saatel.Foto: Tairo Lutter
Kolme olümpiasangari – Gerd Kanteri, Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni – vastuvõtt eile õhtul Tallinnas Raekoja platsil kujunes ilmataadi väikeste viperuste kiuste rahvapeoks, millel võis suure tõenäosusega osaleda ka tulevane olümpiavõitja.

Juba pool tundi enne ürituse algust, kui sajab seenevihma, seisab Raekoja platsil sprindilootus Richard Pulst. "Siit ei saa puududa," räägib ta. "Neli aastat tagasi käisin ka kohal. Pärast Ateena olümpiat hakkasingi treenima, sain hea impulsi."

16aastane Pulst hoiab Eesti edetabelis 100 m jooksus ajaga 10,75 teist kohta. "Londoni olümpiamängudeks olen 20aastane," arutleb ta. "Vaatasin, et Pekingis oli nii noori poisse juba stardis. Võin olümpiale jõudmise eesmärgiks võtta."

Limusiiniga Harju tänavale

Pulst nimetab Kanterit eeskujuks. "Spordis on tahtejõud ja eneseusk kõige tähtsamad," nendib Valter Espe juhendamisel treeniv tumedanahaline Pulst. "Kanterit on need omadused palju aidanud. Tema olümpiavõit oli minu jaoks oodatud tulemus."

Natuke pärast poolt seitset jõuavad Harju tänavale Kanter, Jaanson, Endrekson ning nende treenerid Vesteinn Hafsteinsson ja Tatjana Jaanson. Lahtisest limusiinist väljuva Kanteri võtavad õlgadele kuulitõukajad Andrus Niit ja Raido Kalbach.

196 sentimeetri pikkuse ja 125 kilo kaaluva Kanteri kandmine Raekoja platsile ehitatud lavani paneb noorte tugevate meeste lihased ja jõuvarud korralikult proovile. Ent nii Niit kui ka Kalbach möönavad, et nad täitsid aukohust meeleldi.

"Hullud" jõuavad sihile

"Kui mulle seda võimalust pakuti, olin kohe nõus," mõtiskleb Hiiumaalt pärit 23aastane Niit. "Lootsin Kanteri olümpiavõitu, kuid kindel ma selles küll ei olnud. Spordis ei saa milleski kindel olla," lisab ta.

Niit ei varja, et temalgi on kergejõustikus väga auahned plaanid. Kas Kanteri eeskujul olümpiavõitjaks? "Kui kõik läheb nii, nagu tahan, siis miks mitte!" sõnab Niit. "Eks ma annan endast parima. Elu näitab, mis välja tuleb."

Juunis püstitas Niit Valgas kuulitõukes isikliku rekordi 19.13, parandades oma senist tippmarki ligi meetri võrra. "Järgmisel aastal tahan veel vähemalt pool meetrit kaugemale tõugata," teatab Vello Palmi õpilane julgelt tulevikuplaanist.

Juba jaanuaris loodab Niit jätkata harjutamist USAs kuulitõuke maailmameistri Reese Hoffa treeneri näpunäidete järgi. "Võtsin temaga ise ühendust," ütleb Niit. "Algul polnud ta minust huvitatud, aga kui rekordit parandasin, tekkis huvi."

Pjedestaali kõrgemale astmele pürgimisel tuleb vahel äärmustesse minna, kinnitab Kanteri abiline Raul Rebane. "Gerd käis isegi olümpiavõidu järgsel hommikul treenimas," meenutab ta. "Ütlesin, et ärgu seda hullu tempu tehku, aga ta läks ikka."

Sport on rahvale oluline

Teisipäeva õhtul Pekingist koju jõudnud Kanter käis ka eile hommikul treenimas. "Gerd heitis ketast 66–67 meetrit," märgib Rebane. "Normaalne, kuid ta ise ei olnud üldse rahul. Samas polnud vahepeal kolm ja pool päeva harjutada saanud."

Kanter, Endrekson ja Jaanson teenivad Raekoja platsil korduvalt aplausitormi. Lihtsad inimesed tunnevad nende saavutustest rõõmu ja panevad häälepaelad proovile. Puhuti on tunne, et kui väljakul oleks katus, lendaks see ära.

Raekoja platsil ringi vaadates süveneb mulje, et sport on kaasmaalastele oluline. Sellised vägevad rahvakogunemised kordaminekute järel on saanud meeldivaks tavaks. Paratamatusena tuleb võtta ka tõsiasja, et ühispildile tulevad poliitikud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee