Eesti uudised

36 tundi merel: eestlased aerutasid Eestist Rootsi (25)

Allar Viivik, 31. juuli 2008, 00:00
RASKE ÕPPUSEL, KERGE LAHINGUS: Mullu septembris aerutasid äsja Ristnast Rootsi aerutanud mehed Porkkalast Piritale. 63kilomeetrine tee pole ürituse ühe eestvõtja Mart Reimanni sõnul midagi hullu. Õige aerutamine algavat alles pärast 100. kilomeetrit. Foto: Mart Reimann
Kaks päeva pärast Bruno Nopponeni ja Priit Vehmi ujumist üle Soome lahe startisid Hiiumaalt Ristnast kolmel süstal viis aerutajat. Esmaspäeva hommikul alanud 170kilomeetrine teekond üle Läänemere lõpes 36 tundi hiljem Svenska Högarna saarel.

Ujumismaraton lõppes ööl vastu laupäeva Suurupis. Samal ajal valmistusid Mart Reimann, Andres Kaju, Roland Müür, Sixten Kerge ja Indrek Alas Hiiumaal süstateekonnaks Rootsi.

"Sellist sõitu polnud keegi varem teinud. Sealtpoolt Ristnasse olevat küll Paap Kõlari andmetel kunagi keegi jõudnud," seletab Mart Reimann kolmapäeval Svenska Högarna saarelt. Lisaks on aerutatud Hiiumaalt Ahvenamaale ja üle Soome lahe.

Miks oli tarvis sellist 170kilomeetrist teekonda ette võtta?

Reimann naerab ning seletab: "Üle lahe ujunud Bruno Nopponen oli Tallinna ülikooli kaugõppes minu tudeng. Ega siis õppejõud ei saa olla õpilasest kehvem," tunnustab spordimees saavutust.

Tegelikult pani reisikärbse seltskonnale pähe omal ajal süstaga Jägala joalt alla sõitnud fanaatik Andres Kaju. Kogu sõpruskond tegi mullu septembris süstasõidu Porkkalast Piritale. "Ja sealt edasi peab ju mingi areng toimuma. Eks siis plaanisimegi Rootsit," räägib Reimann.

Reisiilma oodati tükk aega

170kilomeetrisele teekonnale ei mindud mütsiga lööma. Ettevalmistuseks tehti nii füüsilist kui ka vaimset trenni.

Teekonnaks valiti kaks kahekohalist ning üks ühekohaline süst. Loomulikult võeti kaasa satelliittelefon, raadiosaatja, päästevestid, päästepoid, signaalraketid ja muu vajalik. Samuti joogivett, jõujooki, leiba, saia ning šokolaadi. Kogu varustus pakitakse tavaliselt süsta ahtris ja ninas asuvatesse nn kuivkambritesse.

Kuidas reisil loomulike vajadusi rahuldatakse?

"Number üks häda pudelisse ja number kaks häda spetsiaalsesse karpi," teatab Reimann.

Sõiduks läks Ristna neemelt esmaspäeval kell 8.30. Loomulikult tehti enne mitu päeva ilmaluuret, et pikk prognoos ei lubaks tormi ega kõrget lainetust. Parim ilm oli kõrgrõhkkond ja korralik pärituul. Esmaspäeval klappis kõik.

"Mina sõitsin ühes paadis Sixten Kergega. Teises olid Roland Müür ja Indrek Alas, Andres Kaju valis ühese," seletab Reimann.

Merel tuli süsta remontida

Esimese päeva teekond läks suhteliselt rahulikult. Meri oli vaikne ning mehed surusid aerudele. Aeg-ajalt tehti söögi- ja joogipause. Õhtuks jõuti Läänemere keskele ning algas juba kriitilisem aeg.

"Inimesed on väsinud ja silm vajub pimedas kinni," kirjeldab Mart Reimann. Et siiski paariks tunniks sõba silmale saada, tõmmati kolm süsta kokku. Aga sellegipoolest ei pääsetud viperustest. Indrek Alas pani korraks pimeduses aeru käest ja see kukkus merre. Õnneks oli süstal varuaer.

"Teine jama oli veel see, et Indreku süsta kokpiti põll läks katki. Ta konstrueeris riidest, kilest ja nöörist uue põlle," kirjeldab Reimann remonti keset Läänemerd.

Varsti tõusis ka tuul ning lõi üles kahe-kolmemeetriseid laineid. Õnneks on avamerelained lauged.

Varahommikul hakkas matkaseltskond taas aerutama. Vahepeal ka puhati. Kui aga jõuti Rootsi vetesse, siis anti päeval kella kahest kuni õhtul kella üheksani järjest tuld.

"Vastutuul," põhjendab Mart Reimann, "iga puhkehetk oleks tähendanud seda, et lained ajavad meid rannikult eemale."

Seitse tundi pidevat aerutamist oligi mehe sõnul teekonna rängim katsumus. Kui jooksus algab tõeline maraton alles 40. kilomeetril, siis 170kilomeetrisel süstamaratonil hakkab õige sõit 100. kilomeetril.

Siiski loobuti n-ö pildituks aerutamisest. Ristnas tehtud plaanide järgi pidanuks eestlased jõudma Rootsi kaugeimale saarele Svenska Högarnale 30 tunniga. Tegelik teekond venis 6,5 tundi pikemaks.

Väsimus niitis mehed jalust

Saarele jõuti teisipäeval kell üheksa õhtul. Laager löödi üles Högarna rannale. Rootsis olevat see tavaline, et rannikul ööbib palju süstamatkajaid. Reimanni sõnul peatuvat saarel headel päevadel koguni 150–200 naist-meest.

Aga Läänemere lained olid mehed tühjaks tõmmanud. "Keegi ei jäänud õhtul jalule. Tahtsin 400 meetri kaugusele saarevahi juurde minna, aga käisin 200 meetrit ära ja kõik," ütleb Reimann.

Andres Kaju kinnitanud, et ta ei taha enam iialgi süsta istuda. "Küll ta varsti ronib. Ta on kirglik sõitja," naerab Reimann. Eilne päev kulus meestel puhkuseks ning hiljemalt täna aerutatakse 42 kilomeetri kaugusel asuvasse Kappelskäri. Sealt istuvad viis vaprat koos süstadega reisilaevale ning koju saabutakse ilmselt reedel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee