Maailm

Saladuslik tulekera hävitas 60 miljonit puud (18)

Aadu Hiietamm, 28. juuni 2008, 00:00
LAASTATUD TAIGA: Tunguusi meteoriidina tuntud võimas plahvatus hävitas sada aastat tagasi Siberis taiga rohkem kui 2000 ruutkilomeetril. Foto: Scanpix
Venemaal Evenkias püstitatakse Tunguusi meteoriidi kukkumise 100. aastapäevaks kaks mälestusmärki – üks taigasse meteoriidi arvatavasse plahvatuskohta ja teine lähimasse külla Vanavarasse. Kuigi räägitakse Tunguusi meteoriidist, puudub teadlastel tänini üksmeel, mis siis ikkagi 30. juunil 1908 Siberi taigas juhtus.

Meteoriidi oletatavat kukkumiskohta Tunguusi kaitsealal hakkab tähistama raudlind – evenkide mütoloogiast tuntud jumal Agda (ka Ogdõ). Kohaliku legendi järgi laskus tule- ja piksejumal Agda 30. juunil 1908. aastal, meteoriidi kukkumise päeval, maale tuldpurskava linnuna.

Teine mälestusmärk püstitakse evengi külasse Vanavarasse, mis meteoriidi kukkumiskohale kõige lähimal. See monument kujutab endas kümne meetri kõrguse postamendi otsas lasuvat poolteisemeetrise läbimõõduga kivikamakat. Pjedestaali neljale küljele, igasse ilmakaarde, paigutatakse Evenkia sümbolid tšumad.

Tulekera plahvatas

Teatavasti äratas Ida-Siberi elanikke 1908. aasta 30. juuni varahommikul (kell 7.15 kohaliku aja järgi) kõrvulukustav müra. Üle taevalaotuse liikus hiiglaslik tulekera. Saladuslikku helendust märgati samal ajal ka Euroopa taevas.

Kosmilise keha lend lõppes võimsa plahvatusega 7–10 km kõrgusel Podkamennaja Tunguska jõgikonna kohal. Plahvatuse võimsust on hinnatud trotüülekvivalendis 10–20 megatonnile. See on ligi tuhat korda rohkem, kui oli 6. augustil 1945 Jaapani linna Hiroshima purustanud USA aatomipommil.

Sündmusega kaasnesid maavärin tugevusega 4,7–5 magnituudi Richteri skaalal ja võimas õhulaine. Plahvatus laastas 2150 ruutkilomeetril täielikult metsa. Puhkes ka metsatulekahju, mis laienes 200 ruutkilomeetrile. Hävis ümmarguselt 60 miljonit puud.

Plahvatus ehmatas samal ajal Siberi raudteel sõitnud rongi juhi poolsurnuks. Ta tõmbas kiiresti pidurit, sest arvas, et plahvatus oli rongis.

Esimene ekspeditsioon Tunguusi saladuse jälgedel korraldati alles 1927. aastal professor Leonid Kuliku juhtimisel. Nüüd on seal käinud üle 20 ekspeditsiooni ning tõsiteadlased kalduvad arvama, et 7–10 kilomeetri kõrgusel õhus plahvatas 60–100meetrise läbimõõduga väike asteroid (kivimeteoriit). Tõsi, meteoriidi tükke ei ole sündmuskohalt seni leitud. Avastatud on küll meteoriiditolmu, kuid seda võib leida kõikjalt maailmas.

Teise tõenäolisema variandina väidetakse, et taigasse võis langeda jääst ja külmunud gaasist koosnenud väike komeet. Nii kõrgel õhus toimunud plahvatuse kui ka komeedi versiooni toetab asjaolu, et Tunguusi meteoriidi kukkumiskohal puudub kraater.

Õnneks oli plahvatus inimtühja taiga kohal, mistõttu sai väidetavalt surma vaid üks inimene. Vastasel juhul olnuks ohvreid ilmselt miljoneid.

Tulnukate käsi mängus?

Tunguusi meteoriidi kukkumiskohas käinud ufoloogid on väitnud, et tulnukate tuumamootoriga kosmoselaev võis Maa lähistel kokku põrgata meid ohustanud komeediga. Ufoloogid ei välista, et 1908. aasta 30. juunil päästsid tulnukad Maa suure tõenäosusega teadlikult katastroofist, purustades komeedi või suure meteoriidi oma kosmoselaeva hinnaga.

Tõsiteadlaste arvates aga kuulub jutt tulnukate kosmoselaevast samasse valdkonda ulmelise hüpoteesiga, mille järgi Tunguusi meteoriit kujutas endast mikroskoopilist musta auku, mis sisenes taigas Maasse, läbistas selle ja väljus Atlandi ookeanis.

Veel on välja pakutud, et plahvatus võis olla vulkaanilist päritolu: plahvatas tektoonilisest lõhest välja pursanud maagaas. Samuti on räägitud, et tegemist võis olla tohutu suure keravälguga.

Ulmevaldkonda kuulub ilmselt ka väide, et Tunguusi plahvatus oli USAs eksperimenteerinud elektrotehniku Nikola Tesla korraldatud suunatud superelektrilahendus. Tesla ehitas sel ajal USAs hiigelkondensaatoreid ning tekitas nende abil suuri tehisvälke.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee