Peastaap sai juurdlemisõiguse
Kuuendal katsel õnnestus riigikaitsekomisjonil veenda Riigikogu vastu võtma seadust, millega kaitsejõudude peastaap sai juurdlemisõiguse kaitseväeliste kuritegude osas.
54 häälega vastu võetud seaduse kohaselt on peastaabil õigus juurelda kriminaalkoodeksi 13. peatükis loetletud kaitseteenistusalaseid kuritegusid, sh. keeldumist käsu täitmisest, omavolilist lahkumist väeosast, sõjasaladust sisaldava dokumendi kaotamist, lahinguvälja omavolilist mahajätmist, enesevigastamist, marodeerimist jms.
Nii riigikaitsekomisjoni aseesimees Tõnu Kõrda kui õiguskomisjoni nimel kaasettekande teinud Priit Aimla toonitasid taas, et peastaabile juurdlemisõiguse andmine ei tähenda kaitsejõudude sulgemist politsei ja teiste õigusorganite eest. Juurdlemisele järgneb kaitsepolitsei kontroll ja rasked kuriteod kuuluvad seadusekohaselt niikunii eeluurimisele.
Tegelikult aitab peastaabile juurdlemisõiguse andmine vältida ühiskonnas lokkava õigusnihilismi ja muu negatiivse kandumist kaitsejõududesse, ütles Kõrda.
Varasematel aruteludel on ta öelnud, et säärast õigust soovis peastaabile kaitseväe juhataja Johannes Kert. Põhjus on tõsiasjas, et mullu edastas peastaap politseile materjalid ligemale 200 kaitseteenistusalase kuriteo kohta. Enamikul juhtudest algatati küll kriminaalasi, kuid ilmselt politsei ülekoormatuse tõttu jõudis kohtusse vaid kümmekond juhtumit.
Juba 16. mail menetlusse antud eelnõu varasematel aruteludel ütles Kõrda, et peastaap on juurdlemisõiguse saamisel valmis looma vastava all-lüli.
Senini oli lisaks politseile õigus algatada kriminaalasju ja teostada juurdlust ka tolliametil, piirivalveametil ning täitevametil.
