Eesti uudised

Jüri Kuuskemaa: Vabadussamba taga on Ansipi suurusehullustus.  (224)

Karoliina Vasli , 17. mai 2008, 00:00
Kuigi Harjumäele rajatava vabadussamba teelt kadus eile viimanegi takistus, lisandub monumendile järjest enam vastaseid – viimati poliitik ja aidsiennetaja Nelli Kalikova, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa ning vanalinna patrioot Tiina Mägi.

«Mulle ei meeldi hiiglasest vabadussammas Riias, kuid suurlinn kannatab selliste mõõtmetega monumendi välja. Tallinn on miniatuurne, ta on nagu imelaegas, kus kõik on omal kohal. Ja nüüd tuleme meie, ambitsioonidest lõhki minemas /…/ ja lööme kirve vanalinna kehasse, nii et kõrvalmajades langevad laed sisse. Ja see on alles algus,» kurdab poliitik ja aidsiennetaja Nelli Kalikova Delfis üllitatud kirjatükis. Ja soovitab vaadata vanalinna Mere puiesteelt, kust paistab justkui muinasjutulinn, mille on kujundanud sajandite pikkune ajalugu.

Kalikova imestab, kuhu on kadunud vanalinna kaitsjad ja hoidjad ning miks kunagine pühendunud muinsuskaitsja Mart Laar vanalinna enam pühaks ei pea.

IRLi esimees Laar on hoopiski avalikult tunnistanud nördimust võidusamba rajamise vastu algatatud kampaania üle, toonitades, et riik vajab mälestusmärki, mis tähistaks kõige olulisemat võitu meie ajaloos.

Laar oli omal ajal Kodulinna liikumise liige ja aitas muu hulgas vanalinna koristada-taastada.

Harjumäe monumendi vastu on ka omal ajal Kodulinna liikumist juhtinud, nüüd aga poliitikasse astunud Tiina Mägi. Tema meelest on sambaga seotu kiiva kiskunud juba selle välimusest alates.

Mägi väidab, et pole isegi Harjumäel arheoloogilist väljakaevamist vaatamas käinud: «Väldin seda. Jõhker vaatepilt!»

Tema arvates ei tohiks monumenti luua ilusat haljasala lõhkudes ning kriisiajal tundub selline priiskav ehitus talle üldse kohatu: «Meil jäetakse lapsed söömata, aga sammas tehakse!»

Tunnustatud kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa arvab, et vabaduse mälestamine sellise samba kujul on ühiskonna lõhki ajanud. «Nii palju vaidlusi, millest märgatav osa seisukohti on allapoole tsivilisatsiooni taset.»

Ka Kuuskemaa ei pea klaasmonumenti ilusaks. «Häirib ajaloolist vaadet,» lisab ta. Kunstiteadlane oleks leppinud sellegagi, kui midagi ei ehitatakski ning ainsaks mälestuseks oleks jäänud reaalkooli juures asuv ausammas.

«Demokraatial on see paha omadus, et kõige kõvemini kisendavad isikud pääsevad mõjule,» märgib Kuuskemaa. «Kes ei kisa nii kõvasti, neid ei kuulata. Nende arukate ja asjatundlike inimeste arvamustest sõidetakse labasuse rulliga üle.»

Samba rajamise taga on Kuuskemaa arust kaitseminister Jaak Aaviksoo ja peaminister Andrus Ansipi suurusehullustus.

Kuuskemaa nendib, et praegu ei peata samba ehitust siiski enam miski: «Tuleb alistuda ja leppida.»

Kunstiajaloolase meelest pole sambal otse vaadates vigagi, aga diagonaalis üle Vabaduse väljaku kiigates jätvat see koleda mulje.

Ilmselt üle 100 miljoni krooni maksva võidusamba vastased olid eilseks kogunud 7926 allkirja, samba pooldajad aga 5086.

Üle 10 800 inimese on annetanud monumendi rajamiseks 1 534 855 krooni.

Tšehhi meistrite ehitatava 26meetrise klaasmonumendi valmimistähtajana on esialgu välja hõigatud 15. oktoober ning sammas avatakse 28. novembril.

Müüride lammutusluba kaotas samba teelt viimase takistuse

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee