Kodu

Väikese tüdruku tuba: haldjad ja muinasjutt (1)

Kadri Penjam, 4. aprill 2008, 00:00
VÄIKESE TÜDRUKU TUBA: Kaheksa-aastase tüdruku 12ruutmeetrine tuba, mida aitas kujundada Olga Fomenko firmast Art Area, pakub nii romantikat ja muinasjuttu kui ka võimalust mugavalt koolitöid teha. Voodi alla mahuvad mänguasjakapid, aga ka salapaik eriti oluliste asjade tarvis - neist tüdrukutel juba puudust pole. Foto: Tiina Kõrtsini
Küsisime noortelt sisekujundajatelt, missuguse lastetoa teeksid nad praegu näiteks viieaastasele iseendale – mida valiksid praegusest asjade küllusest, mille võtaksid tingimata üle oma lapsepõlvetoast ja millele peaksid nende hinnangul mõtlema lapsevanemad, kes oma pisipõnnile tuba sisustavad. Et nõuandeid jagavad naised, tasub nende soovitusi kuulda võtta ennekõike neil, kes püüavad midagi huvitavat välja nuputada väikese tüdruku tuppa. Mõne aja pärast pakuvad Oma Kodu külgedel oma nägemuse välja aga ka tugevama soo esindajad-sisekujundajad, siis juba poistetoa tarvis.

Lastetuba võiks olla fantaasiarikas.

Janne Maal

Minu unistuste lastetoas oleks kindlasti narivoodi – all kapp ja laud ning üleval magamisase, kuhu saaks ronida redelist. Ära kuluksid eri suurusega puitkastid-kirstud, kus mänguasju hoida, ja mõnusad suured istumispadjad, mille peal on hea sõpradega lamaskleda.

Väike televiisor ja videomakk ei teeks paha, kuid kindlasti oleks toas mahukas raamaturiiul. Toa keskel oleks suur vaip, üks seinaäär peaks aga olema mööblist täiesti vaba – sinna saaks näiteks kingakarpidest ajutisi nukumaju-linnu ehitada või rongirööpad üles seada.

Mõnus lastetuba on lustlik, värviline ja põnev. Materjalid peaksid olema vastupidavad või siis kergesti vahetatavad. Näiteks võiks väikese lapse toapõrandal olla muru meenutav fototrüki-laminaatparkett, mis lapse kasvades eakohasema materjali vastu vahetada.

Lapsepärase tapeedi kõrval võiks toas olla mõni tahvlivärviga võõbatud seinaosa või uks, kuhu laps saaks muretult joonistada, pelgamata, et keegi pahaseks saab.

Põnevaks teevad lastetoa kõikvõimalikud sopid-nurgad ja õigesse kohta riputatud kangad. Näiteks baldahhiin voodi kohal või lihtsalt kardinad nari ees – ebaharilikud kõrgused ja ruumi eraldamise võimalus loovad mõnusa maastiku, kus laps saab mänguhoos fantaasiale vaba voli anda ja sinna terve muinasjutu kokku mõelda.

Mööbel peaks olema lihtsalt ümber paigutatav, sest lapsed kasvavad kiiresti ja üsna kähku muutuvad nii nende vajadused kui ka maitse koolilaps vajab ju sootuks teistsugust sisustust, võrreldes näiteks nelja-aastase lasteaiapõnniga. Kindlasti on ühes mõnusas lastetoas ka lisavoodi ööbima jääva sõbra jaoks.

Valgust peaks olema palju, peale laelambi ka põranda-, seina- ja öölambid. Vahva oleks ka reguleeritava valgustugevusega lamp – et lapse fantaasial oleks, kuhu seigelda, ja eri meeleolusid luua. Suunatavad ja temaatilised valgustid (nt rakett, mesilane, Kuu vm) on ka lastetoas igati õigustatud.

Üks vahva ja mõnus lastetuba on selle väikese elaniku unistuste maailm – parim koht terves ilmas –, seal on tal turvaline ja lahe olla ning sõpradega põnev mängida.

Seinamaalingud – haldja- või pöialpoisteteema

Helen Stüf

Kui ma oleksin viiene, eelistaksin kindlasti sopilist katusealust ruumi, kus on katuseaknad ja seinamaalingud, näiteks haldja- või pöialpoisteteema. On ka temaatilisi tapeete, aga mina eelistaksin kindlasti maalingut – see on kuidagi reaalsem, efektsem ja lapsele minu meelest ka põnevam.

Voodi peaks kindlasti olema kõrgem, niisugune, kuhu alla saab onni ehitada. Palju valgust, aga see peaks olema reguleeritav, sest vahel on põnev just hämaras mängida, peitust näiteks. Turnimisköis võiks olla, kindlasti peegliga kapp, laud joonistamiseks, mõnus pehme-karvane vaip ja kott-tool.

Mõnel seinal võiks olla tahvel, kuhu saaks kritseldada. Lastetoas on enamasti palju värve ja kui ka seinamaaling annab oma osa, siis võiksid teised seinad olla pigem pastelsed, kirevaid mänguasju on toas ju nagunii. Katusealuse põnevaid nurki saab alati rõhutada teiste toonidega.

Üks mõnus lastetuba on lapse isiklik maailm – koht, kus ta saab end igas vanuses hästi tunda ja oma asjadega tegelda. See tuba muutub pidevalt ja lapse kasvades tuleb selle kujundamisel üha enam arvestada tema eelistusi, soove ja vajadusi.

Beebituba väljendab ennekõike vanemate maitset ja soove ning on enamasti lapse soost sõltumata õrn ja romantiline – pitsid-satsid ja pasteltoonid.

Laste kasvades tulevad vaat et iga aastaga uued teemad ja vajadused, seepärast on mõistlik sisustada lapse tuba nii, et selle üldmuljet oleks lihtne muuta. Koolilaps teab ise juba üsna täpselt, mida tahab, ning soovib tihtipeale, et toa kujunduses kajastuksid tema olulisemad huvid ja harrastused – tantsu-, iluuisutamise-, näitemängu- vm teema. Mäletan, et ühe teismelise lapse kindel soov oli, et tema toa seintel peab olema musta värvi. Esimesel pilgul see küll ehmatas, samas – igaüks teab, millises ruumis ta end hästi tunneb. Iga laps on sisemaailmalt erinev ja sellest lähtuvalt tekivad neil ka ruumikujunduses oma soovid ja eelistused.

Last ei tohiks toa kujundamisest kõrvale jätta.

Ester Penjam

Minu suureks unistuseks oli lapsepõlves autoteedega vaip, aga üks huvitavamaid asju meie toas oli nari. Olen siiani veendunud, et nari on nutikas valik siis, kui lapsed jagavad tuba, aga ka siis, kui tuba on vaid ühe lapse päralt. Midagi lõbusamat ja hubasemat olnuks raske tahta: onni sai ehitada nii alla kui ka üles, sünnipäevadel sai tuppa mahutada palju lapsi, osa üleval, osa all. Ja see ronimine redelist!

Tuba jagades tagab nari ka raasukese privaatsust, sest magades üksteist ei nähta. Kui toas elab vaid üks laps, annab nari lisaruumi asjade paigutamiseks ja mängukohtade sisseseadmiseks. Väga nutikas lahendus on ülanarile viiv trepp astmetega, mille sisse on ehitatud sahtlid.

Mänguasjade jaoks oleks vaja kas suuri sahtleid või kirstu. Armsaks saanud karvased lelud saab panna näiteks seinale väikestesse riiuliboksidesse.

Lastele on tihti suureks kiusatuseks erikujulised voodid – näiteks auto-voodi. Vanematel tuleks sellist ostes siiski kohe arvestada, et paari-kolme aasta pärast tuleb muretseda uus magamisase – laste eelistused muutuvad ülikiiresti ja täna väga ihatud asi on homme täiesti out.

Samal põhjusel tasub eelistada värvitud seinu – ehkki tapeet annab ruumile hubasust, on selle vahetamine palju mahukam ja aeganõudvam töö. Hea lahendus on tapeedi ja värvitud seina kombinatsioon, sobiva värvitooni leiab tapeedimustrist. Ka tahvli- ja magnetvärv pole enam kellelegi uudis.

Lastepärasust saab rõhutada värvivalikuga. Mööbel võiks siiski olla minimaalsete värvikombinatsioonidega, sest liiga kirju ruum väsitab last, pealegi on mänguasjad nagunii värvilised. Ka annab neutraalses toonis mööblit kergemini klapitada hilisemate muudatustega lapse toas.

Seinas-laes võib kasutada kleepse, kristalle jmt, mida on soovi korral kerge uutega asendada, et tuba suuri ümberkorraldusi ette võtmata jälle huvitav tunduks.

Lapsed on enamasti ise üsna head sisekujundajad, neil on kindel nägemus nii värvidest kui ka mööblivalikust, mistõttu neid ei tohiks toa sisustamisest kõrvale jätta. Oma tuba on lapse privaatpaik.

Sisekujundaja Ester Penjam kinnitab kauplusest Rest Art leitud voodi juures, et väikeste tüdrukute kindel eelistus toakujunduses on roosa värv. Tihtipeale püsib see eelistus veel teismeliseeaski.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee