Elu
Reportaaž sündmuskohalt!

Swingerclub kohtus Roosta Puhkekülas, et seksida (1)

Mari-Leen Albers, 3. aprill 2008, 13:47
Siin kohtus eelmisel nädalavahetusel E-Swinger Club Arvo Tarmula
Tallinn - Uuemõisa - Roosta - Tallinn

Kuulsin sellisest klubist, kus kõik seksivad kõigiga, ETV meelelahutusmagasini saatest „Paar" märtsi alguses. Idee kohale minna küpses mõni aeg hiljem ning juba olingi registreerunud E-Swinger Clubi liikmeks. Järgmine meeletu üritus pidi toimuma kuu lõpus ning otsustasin ka sellest osa võtta.

Esmalt uurisin klubi omanikult, 31-aastaselt kahe lapse emalt Maarikalt*, mis üritusel toimuma hakkab. Sain temalt vastuse, et nagu ikka - esmalt grillime, kui ilma on, siis võtame väiksed napsud, higistame saunas ja siis... Teadagi, mis. Kaasa pidi krabama vaid saunaasjad ning napsud oma tarbeks. Üksi ma minna ei tahtnud, seltsiks võtsin rinnaka blondiinist sõbranna, kellega kehastusime lesbiliseks paariks.

... lisas sind MSN-i

Millegipärast hakkas ürituse eel iga päev mind keegi MSN-i lisama, esimese lisamise puhul ei täheldanud ma midagi - mu e-mail ei ole varjatud ja mul ei ole midagi lisamise vastu, aga... Kui järgmisel päeval lisas juba kaks uut inimest ja siis veel kaks ja siis... Hakkasin huvi tundma, kes need lisajad on ja miks nad mind lisavad. Oh üllatust, neil kõigil oli mulle üks vastus: leidsime su kuulutuse. Mis kuulutuse? Kust kohast? Ma ei kuuluta midagi? Selle peale hämas eranditult igaüks. Kelle blokeerisin kohe ära, kes suutis veel vaevu mu tähelepanu köita... Lõpuks selgus tõsiasi - nad olid minu e-maili aadressi, mida nad kohe ka MSN-iks pidasid, saanud E-Swinger Clubi andmebaasist. No selge! Aga mida nad siis tahtsid?

„Räägi mulle oma sekskogemustest," kirjutas üks jultunu tööpäevahommikul veerand üksteist. Ma olen kindel, et punastasin. Miks küsib inimene midagi sellist hommikul vara. Kas ta ei pea töötama? „Kas sa lähed ka laupäeval?" küsis teine ühel öösel, mil MSN oli sisse ununenud. Ja nii nad küsisid ja uurisid ja tahtsid kõike teada saada. Igaks juhuks pidin kaasa mängima, äkki nad on ikkagi laupäeval tulemas ja ma ei saa ennast reeta. Ühel õhtul veetsingi mitu tundi MSN-is, rääkides oma seksuaalsetest kogemustest, mida vürtsitasin fantaasiaga. „Oo, ma pean vist ikka laupäeval tulema...". Ei, ei, ei pea - ma olen abielus... vastasin mina.

Kui mind päev enne üritust jälle keegi lisas, siis oli mul mõõt täis ja kui ta jälle hakkas seksijuttu ajama, siis tundsin, et aitab! Ma ei taha. Mitte, et ma ennast reetnud oleks, aga ütlesin ka otse, kell 11 hommikul - tead, sa ei eruta mind ikka üldse! Läinud ta oligi.

Teekond Roostale sai alguse Tallinna kesklinnast. Järgmine peatus oli mõned kilomeetrid enne Haapsalut, kus vahetasime autot ja meid võttis peale fotograaf, et meid kohapeal jäädvustada.

Teel jooksis autonina eest läbi jänes. Mõne kilomeetri pärast aga juba suur ja kohev metssiga.

Natuke enne kella 20 olime kohal. Ainus saunaga roostepunaseks võõbatud maja terendas lumise metsa all - seal hakkamegi seksima, oli esimene mõte.

Kes tuli taksoga, kes tuli autoga, kes hoopis veloga

Maja ees võttis meid vastu ilmselt seksima tulnud Toomas, kellele järgnes majast väljuv klubiomanik, kes meid rõõmsalt tervitas. Olles pikast teekonnast väsinud, tahtsime midagi hamba alla pista. Küsisin, kas grillimine on juba täies hoos, selle peale sain aga imestunud näo ja vastuse, et kes siis lumes grillib. Ometi oli majal suur terrass, kus oleks saanud mõnusa varakevadise grilli ette võtta. „No, siis ma pean kellegi Tallinnast siia tellima, kes materjali tooks," oli omanik nõutu. Lühikest kasvu Toomas pakkus aga välja, et võib meid mõnisada meetrit autoga peamajja sõidutada, ta oli just söömast tulnud. Mõeldud-tehtud.

Saunamajakesse tagasi jõudes ootas meid ees 36-aastane saarlane Villem. Mees oli kohale vändanud jalgrattaga otse saare pealt ja kurtis, et „teisipäeval tuli lumi maha ja ma veel mötlesin, et ei saagi tulla.." Aga näe, ilmataat oli helde, pani lume sulama ja Villem sai kohale vurada. Kasutades vahepealse tee läbimiseks siiski ka bussi.

Inimesi oli vaid viis. Saunast oli just tulnud Tõnu, kes istus minu jaoks ebasündsalt jalad harkis, meesteau mitte miski varjamas. Aga noh, olime ju ka kohas, kus kõik on lubatud ja tabusid ei ole.

"Ma tapan su ära, kui sa sellest kirjutad"

Mina, mu sõbranna, poisid ja klubi omanik istusime ümber laua nagu mõnes köögis teiste piduliste eest plehku pannes, kuid rohkem meid ju ei olnudki. Tundsin huvi, kes millega tegeleb, miks nad on klubiüritusele tulnud... „Mis sa pärid, endast ei räägi ju midagi," nähvas Toomas. „Aga keegi ei ole ju küsinud," vastasin mina süütu näoga, et mitte oma töökohta reeta. „Ei olegi vaja küsida, ma tean, et sa oled SL Õhtulehest!" „Olen küll jah, kas sul ei ole siis töökohta?" naljatlesin vastu.

Kui jutt juba meedia peale läks, siis sellel teemal me ka jätkame. Siiani vaguralt istunud klubiomanikule oli ka kohale jõudnud, et mu töökoht on SL Õhtulehes ning ta lausus silmagi pilgutamata: „Kui sa tänasest õhtust kirjutad... siis ma tapan su ära!" Ja see oli kõik, mis ta ütles. Mul käis jutt südamest läbi - issand, aga kui tapabki, tal on kindlasti igasuguseid kõrilõikajast sõpru - vaata, kes siingi kohal on, mõtlesin endamisi.

Mõne hetke pärast saabus veel üks mees - pikk ja sihvakas Markkus oli juba kohale jõudes napsine. Kohapeal ta enam peale võtta ei tahtnud ja kiirustas pärast mõnda suitsuringi terrassil sauna.

Isegi muusikat ei olnud!

Maarika lõi särama, kui tema telefon helises - tema paariline oli kohal. Samuti pikk ja sihvakas Kaarel oli tulnud otse Otepäält. Ikka ei midagi. Igav mis igav. Mitte keegi mitte midagi olulist ei räägi, keegi midagi ei tee, seksima keegi ei hakka - mis me passime - meie ei ole ju nagunii seksima tulnud. Ootasime tunni, ootasime kaks, ikka ei midagi. Lõpuks tellisime endale auto järele.

Kui mõni hetk hiljem õues autot ootasime, siis lahkus esmalt pisikest kasvu Toomas ning natuke aega hiljem ka Markkus. Seejärel jõudis kohale meie auto. Selleks ajaks olid allesjäänud kobinud saunalavale.

Keset ööd jõudsime tagasi pealinna. Tallinna silti nähes oli kergendus - keegi ahistama ei hakanud ja õnneks oleme tagasi kodus!

Päevi hiljem kuulsin, et öösel oli saabunud veel inimesi - Pärnust olevat tulnud paar suisa taksoga. Kell 3 olevat aga Villem veloga minema sõitnud. Ei tea, kas visati voodist välja?

Kellele sellist üritust vaja on?

Ei kahetse, et läksin, kuid kahjuks peab tõdema, et Eestis selliseid üritusi ikka korraldada ei anna - joogu või ärgu joogu, inimesed on ikka kinnised. Või oli asi meis? Ei olnud me piisavalt seksapiilsed? Ei rääkinud piisavalt seksijuttu (proovisime ju!)? Või oli asi minu töökohas, mis inimesi ikkagi tagasi hoidis?

Ilmselgelt on tegu omaniku rahakoti täitmisega - registreeruda sai vaid 500 krooni maksmisel, mis sel korral oli madalam kui muidu. Tavaliselt maksab paar 1000, üksikmees 1000, üksiknaine 300, seekord oli siis 500 krooni inimene, olenemata staatusest.

Üritusele registreerus omaniku sõnul 15 inimest, mis teeb 7500 krooni. Maja saunaga Roosta puhkekülas maksab talvehooajal u 2200 krooni. Lubatud sööke ei olnud. Joogiks oli vaid üks pakk kiirkohvi.

Õhtu Roostal lõppes kuidagi vara. Seksi ei saanudki. Vähemalt mina ja Roostal mitte. Aga näha oleks tahtnud, kuidas need üritused siis välja näevad. Jutud käivad, et tavaliselt on selline orgia, et hoia ja keela. Meil jäi see nägemata.

Mõned päevad hiljem ühendub minuga klubiomanik, kes uhkustab, et näed, minema läksite, ei olegi sul millestki kirjutada. Mina vaikin. Lõpuks ütleb ta, et tal on täiesti ükskõik, kas keegi kirjutab või mida kirjutab. Ma siis nüüd kirjutasin!

* nimed muudetud

1 KOMMENTAAR

s
Swing 4. november 2015, 14:12
www.swinger.ee siin eesti üritused

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee