Uudised

Vaja on merekaitseliitu  

4. september 1998, 00:00

On levinud arvamus, et veealasid ja piire peaks kontrollima vaid piirivalve ja seda tegevust finantseerima riik. Meie riigil on aga suur akvatoorium saarte, poolsaarte, lahtede ja väinadega, peale selle veel Peipsi ja Pihkva järved. Veidigi tänapäeva tasemel kontrollida polegi nii lihtne, sest see nõuab palju varustust ja meeskondi.

Põhjanaabritel Rootsil, Soomel, Norral ja Taanil on kõigil pikk rannajoon. Kõrvuti professionaalsete struktuuridega on neis riikides loodud ka merekaitseliit, kuhu kuuluvad rannaelanikud ja kalamehed.

Eelkõige oleks merekaitseliidu organisatsioon vaja luua rannakülades ja kalalaevastikus. Tuleks välja töötada koolitusprogramm, et merekaitseliitlased teaksid, missugust infot ja kellele edastada.

Vaja oleks luua Eesti mereväega ühine sidekeskus. See keskus peaks sidet merel olevate kaitseliitlastega ja piirivalve, rannavalve ja kõigi nendega, kelle ülesanne on kogu akvatooriumi kontroll.

Merekaitseliidul on vaja vähemalt paari-kolme laeva, mille meeskonnad viiksid läbi patrullteenistust meie vetes. Vaja oleks aeg-ajalt pidada merekaitseliidu õppusi. Seda võiks teha koostöös piirivalve ja mereväega. Kõik see sõltub aga eelkõige rahast, mida on vaja, et asi liikuma panna.

Merekaitseliidu koosseisus võiks moodustada ka rannakaitsemeeskonnad, nagu on Kaitseliidus lahingüksused. Need mehed peaksid hästi tundma rannikut. Selleks oleks siiski vaja vähem raha kui merelaevastiku puhul.

Ka merekaitseliidul on ülesanne osaleda riigikaitses. Tuleb luua jälgimis- ja vaatlusvõrk nii merel kui ka rannikul ning akvatooriumikontroll. Ka peaks merekaitseliit arendama veespordialasid.

Välja tuleb võidelda abi, mida Taani riik meile pakkus, merekaatrid ja head sidevahendid. Seda peab tegema varsti, sest aeg aina jookseb. Oleks tore, kui meie riigi Kaitseliidu juhid avaldaksid ka oma arvamust merekaitseliidu kohta. On selge, et väike laevastik ei suuda sõjaolukorras kõiki mereväele pandud ülesandeid täita.

Ka ennesõjaaegses Eesti Vabariigis tegutses merekaitseliit. 1936. aastal ilmus "Merekaitseliitlase käsiraamat". See raamat tuleks uuesti välja anda ja seda võiks ka praegu kasutada.

HEINO TOHVER
Kaitseliidu Sadama malevkond

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee