Uudised

Rein Müllerson: globaliseerumine kärbib demokraatiat  

29. august 1998, 00:00

Riikide mõjuvõim väheneb ja majanduslik suveräänsus kaob

ANNELI RÕIGAS

Eesti taasiseseisvumisperioodil välisminister Lennart Meri asetäitjana töötanud Rein Müllerson elab juba seitsmendat aastat paguluses. Londoni ülikooli rahvusvahelise õiguse professor ja kateedrijuhataja Müllerson, kelle rolli Suure Lepitajana tuletas seoses 1991. aasta 20. augustil parlamendis valminud iseseisvusotsusega hiljuti tunnustavalt meelde ühe Eesti päevalehe peatoimetaja, on väheseid eestlasi, kes valitud välismaal tuntud prestiiz^ika ülikooli korraliseks professoriks.

Augusti algul Eestis puhkusel ja emal külas viibinud Müllerson ütleb, et Venemaa pole demokraatiaks veel valmis. Müllerson arvab, et Venemaad ei ähvarda sõjaline riigipööre või kodusõda, samas ei välistanud ta kaks nädalat tagasi antud intervjuus karmima käega presidendi tulekut.

Inglismaad peetakse väga konservatiivseks maaks. Öeldakse, et võõrsilt tulnul on seal karjääriredelit mööda üles ronida üsna raske. Kas see oli erand, et Londoni ülikool ei eelistanud rahvusvahelise õiguse professoriks mõnd oma inimest?

"Ma arvan, et inglased on tegelikud väga pragmaatilised. Professuuri seas on ju välismaalasi vähe igal pool ja mõnes Euroopa riigis (näiteks Itaalias) lausa nõutakse, et riiklikus ülikoolis peab professoril olema selle riigi kodakondsus.

Kõige kuulsamad Inglismaal töötavad rahvusvahelise õiguse professorid on aga kõik mitteinglased. Suur osa neist on juudid, pärit Ida-Euroopast, näiteks Poolast ja Valgevenest."

Üliõpilased vahetuvad, teadus jääb

Õppejõu koormust Eestis ja Inglismaal oleks vist mõttetu võrrelda, Eestis pole tavatu, et õppejõul on koolitatavaid sadu. Kuidas on Inglismaal?

"Neid üliõpilasi, kellele iga nädal loenguid loen, on umbes 60. Lisaks loen edasijõudnutele rahvusvahelist sõjaõigust, ÜRO teematikat, rahvusvahelise rahu ja julgeoleku problemaatikat.

Töökoormuse võrdlemine üliõpilaste arvu järgi on ehk siiski suhteline ja ei anna õiget pilti. Loengute või seminaride andmiseks kulub nädalas umbes 8-9 tundi ja võib ju tunduda, et seda on ülekohtuselt vähe. Aga lisaks on tohutult bürokraatiat! Kunagi ma mõtlesin, et ainult N. Liidus saab olla nii palju bürokraatiat. Suurem osa mu tööajast läheb justkui mitte töö tegemise peale, vaid selle peale, et töö kohta aruandeid kirjutada.

Lisaks toimub umbes kord aastas põhjalikum iga õppejõu töökoormuse ja panuse üle vaatamine, kui üks professor teise tööd kontrollib, temaga vestleb ja töö koormust ning tulemuslikkust selgitab.

Õppetööst olulisem on siiski teaduslik töö, kirjutamine. Kuigi seda ei öelda otse, sest ka Londoni ülikool peab pidama prioriteediks ikka tudengite koolitamist. Aga üliõpilased tulevad ja lähevad, teadus jääb. Tunnustatud tegija oled ikkagi vaid siis, kui iga paari aasta tagant mõne raamatu valmis saad ja see raamat ka hästi vastu võetakse."

Kas see kirjutamise töö on olnud viljakas?

"Ei nurise, olen Londonis kaks raamatut välja andnud. 1994. aastal ilmus "International Law, Rights and Politics", 1997. aastal "Human Rights Diplomacy". Lisaks olen olnud kahe raamatu toimetaja ja kaasautor ning avaldanud rahvusvahelise õiguse teemadel üle 30 teadusliku artikli erialaväljaannetes."

Olin talvel parajasti Londonis, kui selgus, et teie noorem poeg, 11-aastane Georg, kes oli teinud eksamid viide Londoni erakooli, sai igasse neist koolidest ka sisse. Mäletan, et olite abikaasaga selle saavutuse üle lõpmata rõõmsad ja uhked. Ent Georgi tubliduse eest tuleb teil nüüd igal aastal maksta 7000 naelsterlingit (üle 150 000 krooni) õppemaksu.

Ka Briti peaminister Tony Blair on Inglise koolisüsteemi tugevalt kritiseerinud, sest hea haridus on vaid rikaste privileeg.

"See on tõesti väga tõsine probleem. Ma arvan, Inglise tugevate traditsioonide ja nõudmistega eraharidus on maailma parim. Samas on riigiharidus väga lünklik ja erineva tasemega. On vaid üksikuid väga häid riigikoole, kui hinnata koolide taset selle järgi, kuidas sealt ülikooli pääsetakse. Näiteks sellest erakoolist, kus me noorem poeg käima hakkab, pääseb ülikooli umbes 98%, sh. läheb enamik lõpetanuist parimatesse ülikoolidesse. Riigikoolist, mis meie kodu lähedal on, pääseb ülikooli vaid 15%-20%. Vahe on tohutu. Kuigi erakoolides on kõrge õppemaks, on sinna palju tahtjaid - ühele kohale kandideerib vähemalt kolm-neli või rohkemgi last.

Muide, koolivaheaeg algas alles 25. juulil. Suvepuhkus on lühike, aga lastel on kooliaasta jooksul lisaks jõulu- ja ülestõusmispühadele veel neli nädalast vaheaega."

Mille alusel Inglise erakoolid lapsi testivad?

"Suurem osa testidest rajanesid loogikal ja olid nii rasked, et ma ise oleksin vist vaid inglise keele eksami ära õiendanud. Selleks, et need katsed edukalt läbida, võtsime veel enne eraõpetaja, sest katsetel küsitakse palju sellist, mida koolis pole õpetatud.

Globaliseerumine mõjutab riikluse saatust
Kuidas Eesti elu Londonisse paistab?

"Jälgin Eesti elu suhteliselt lünklikult. Eesti elu näib vähemalt kaugelt vaadates nii korras, et pole asja, mis mulle Eesti puhul globaalselt väga muret teeks."

Mis siis muret teeb?

"Näiteks see, kuidas panna kokku kahte protsessi - ühelt poolt laiemat infoalast ja majanduslikku globaliseerumist (kus vabaturumajandus tegutseb mitte ühe riigi raamides, vaid üle maailma) ja teisalt demokraatiat, inimõigusi, riikluse saatust.

Demokraatia ja inimõigused on kategooriad, mis on ju arenenud ühes riigis või ühes ühiskonnas. Demokraatia on see, et rahvas valib neid, kes tema ja ta huvide eest peaksid otsustama. Aga juba Euroopa Liidu raamides näeme, et rahvas ei vali eriti neid, kes teevad Brüsselis otsuseid, mis on väga tähtsad. Ja see pole veel kõige hullem probleem, kuigi Inglismaal ja mujal EL-is tuntakse selle euroasja ja võimu võõrandumise pärast väga muret.

Globaalsed protsessid mõjutavad riikide elu üha tugemavalt ning riikide endi võimalus neid protsesse mõjutada kahaneb.

Ühiskond pole enam iseseisev, riigid kaotavad majandusliku suveräänsuse. Lisaks on näha, et isegi stabiilsetes ühiskondades tekib teatud killustatus. Huvitav on näiteks vaadata, mis saab USA-st ja millised protsessid toimuvad selle suurriigi sees. Näiteks sealsel üha suureneval hispaania kogukonnal on omad huvid ja neist antakse ka märku.

Majanduslik globaliseerumine nivelleerib keeli, kultuuri. Mitte üksnes väiksed riigid pole nende küsimuste pärast mures. Näiteks Inglismaal ollakse väga tõsiselt mures, et see päris õige ja hea inglise keel on kadumas.

Kõige suuremat probleemi näen selles, kuidas arendada demokraatiat maailmas, kus pole maailma valitsust, mis oleks valitud demokraatlikult, samas eksisteerib kõiki riike mõjutav ülemaailmne turumajandus. Muide, see ei tähenda, et sooviksin maailma valitsust - hoidku jumal meid selle eest!

Tööjõu hind Aasias mõjutab reaalselt sissetulekuid Norras, Rootsis ja Taanis. Jne.

See omakorda viib natsionalistlike tunnete suurenemiseni, paljudes riikides, kes varem immigrante tervitasid ja odavat tõõjõudu meelitasid (ka näiteks Saksamaal), on immigratsioon muutunud tõsiseks probleemiks."

On see nüüd euroliidu pooldaja või vastase jutt?

"Kindlasti mitte vastase jutt. Eesti astumine Euroopa Liitu on igati õige ja loomulik. NATO-ga on lugu natuke keerulisem. Ma arvan, et teoreetiliselt peaks Eesti kindlasti kuuluma NATO-sse, aga ma ei usu, et Eesti sinna lähiajal võetakse."

Venemaa pole demokraatlikuks ladvikuks valmis

Balti riigid üritavad saada NATO-sse eeskätt seepärast, et kindlustada oma iseseisvust endiselt ebastabiilse ja ettearvamatu Venemaa kõrval. Küsimus "Kuhu lähed, Venemaa?" on ikka vastuseta.

"Venemaa on riik, mis teeb muret kõigile. Aga ma pole eriti pessimistlik ja arvan, et sõjalist pööret seal ei tule, kuigi ka seda on ennustatud.

Mingi muu riigipööre võib Venemaal toimuda. Ma ei usu, et Jeltsin on ainus figuur, kes suudab Venemaal demokraatia protsessi säilitada. Ehk mõnigi teine teeks seda paremini.

Pealegi - öeldakse ju, et iga rahvas väärib oma juhte. Venemaal ei saagi olla täiesti demokraatlikku juhtkonda, sest Venemaa pole selleks valmis. Pole välistatud, et presidendiks tuleb mõni kõva käega mees. Ehk on seda vaja?"

Venemaa kohta on avaldatud arvamust, et riiki võib ees oodata kodusõda või ka veretum killustumine. Mõte sellest, et jagunemine tooks kaasa ka tuumakohvrikese jagunemise, paneb tolle hiidriigi säilitamist toetama ka need, kes muidu näeksid heameelega tema lagunemist.

"Kartus, et Vene regioonid saavad enda kätte tuumanupud, pole vist põhjendatud. See föderaliseerumise soov, kui mitu oblastit püüdsid oma suveräänsust suurendada, oli kümnendi alguses isegi suurem ja on tänaseks minu meelest peatunud.

Ka Lebed ei taha saada mitte Krasnojarski vabariigi presidendiks, vaid Venemaa presidendiks.

Kui võtta Venemaa ilma Kaukaasiata, siis ma ei arva, et Venemaad ähvardab kodusõda. Venemaa on väga homogeenne riik. Ligi 80% rahvast on etnilised venelased.

Seal on hoopis rängemaid probleeme kui Venemaa killustumine. Näiteks meeletu kuritegevus, mis on sulanud kokku riigiaparaadiga.

Samas ei tahaks ma N. Liidu järgse perioodi Venemaale liiga pessimistlikku hinnangut anda. Venemaa areng on olnud parem kui oleksin 10 aastat tagasi ennustanud. Poeetiliselt öeldes - vene riigilaev on siiski sõitnud turumajanduse suunas ja mingisuguseid demokraatia algeid on seal ju ka."

Autori fotod

Maailmas oma erialal hästi tuntud rahvusvahelise õiguse spetsialist, Londoni ülikooli professor Rein Müllerson on pärast Moskva ülikooli lõpetamist elanud Eestis poolteist aastat taasiseseisvumisajal. Eesti lähiminevikku jõudis Müllerson jätta põgusa jälje mitmel kombel - muu hulgas ka sellega, et kirjutas 1991. aasta augustis selle dokumendi teksti, millega president Jeltsin tunnustas Venemaa nimel Eestit.

Isa kaelustavale Georgile pandi lasteaias hüüdnimeks professor. Talvel rõõmustas see Eesti kodakondsusest "noor professor" oma vanemaid sellega, et sai sisseastumiskutse igasse neist viiest Londoni prestiiz^ikast erakoolist, kus ta eksameid tegemas käis.

Kõige suuremat probleemi näen selles, kuidas arendada demokraatiat maailmas, kus pole maailma valitsust, samas eksisteerib kõiki riike mõjutav ülemaailmne turumajandus.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee