Peatoimetaja ja esimene leedi
Ajaleht Washington Times, mis on Wall Street Journali kõrval USA tuntuim ülemaailmne konservatiivide häälekandja, ehmatas 13. veebruaril oma lugejaskonda uue vestlusveeru avamisega.
Uus veerg kannab nime "Talking It Over" (asja arutades), paikneb otse teisel leheküljel, mis on enamasti pühendatud usulistele sündmustele ja - horribile dictu! - selle autoriks on Hillary Rodham Clinton, esimene leedi ja USA naisliberaal number üks.
Lugejad ei olnud reageeringutega kitsid. Leht avaldas nädal hiljem kaksteist lugejakirja, seitse hukkamõistvat ja viis heakskiitvat. Taunijate peaargumendiks ei olnud mitte niivõrd proua Clintoni poliitilised vaated, kui kahtlused tema eetilisuse kohta seoses Valge Maja skandaalidega. Heakskiitjad seevastu toonitasid sõnavabaduse põhimõtet, mida ka lehe peatoimetaja Wesley Pruden oli ammu õigustuseks ette toonud.
Kuid asjal on veel üks lisa- (võib-olla pea-) tahk, nimelt naiste, eriti liberaalsete (s.t. vasakpoolsete) naiste osakaalu pretsedenditu tõus Ameerika poliitikas viimase aasta jooksul.
Vähemalt ühe uurimiskeskuse hinnangul valiti Bill Clinton teist korda presidendiametisse tänu Ameerika üha suureneva hulga üksildaste naiste häältele. Manhattan Intsitutei teadur David Frum nimetab neid "Ameerika uueks proletariaadiks": 10 miljonit leske, 10 miljonit lahutatut, 5 miljonit vallasema ja 15 miljonit lasteta vallalist naist - kokku 40 miljonit. Suur osa neist elab riikliku hoolekande klientidena ja hääletab konservatiivide vastu, kes püüavad riikliku hoolekandesüsteemi reformida, ütleb Frum.
Hillary Clinton tõstis oma esimeses vestluses esile töötavaid emasid otsekui oleks see mingi ideaal, mille poole kõik naised peaksid püüdma. See aga vihastas koduperenaistest emasid, kellest mitmed reageerisid solvunud lugejakirjadega. Nende kaitseks astus välja konservatiivne kolumnist Suzanne Fields.
Kas proua Clinton ei tea siis, küsib Fields, et "töötavad emad kasutavad koduperenaisi tihti ära küll omaenda koolist vara koju tulevate laste eest hoolitsemiseks, küll saadetiste vastuvõtuks ja isegi koera väljaviimiseks" (Washington Times, 24. veebr.)
Fieldsi artiklist ilmneb, et lapsi kasvatava emaga perekond toob ühiskonnale praktiliselt kahekordse ohvri: tagab ühiskonnale korraliku järelkasvu ja võimaldab samas töötava emaga perekonnal rohkem teenida. "Tõeline sissetulekute vahe tänapäeval valitseb lapsi kasvatavate perede ja teistsuguste leibkondade vahel," nendib Fieldsi tsitaadi kohaselt Harvardi õigusteaduse professor Mary Ann Glendon.
Ühes oma järgnevas vestluses räägib kolumnist Hillary Clinton Ameerika kultuuripärandi väärikast edasikandmisest uude aastatuhandesse. Vaevalt aga kuulub sellesse pärandisse Ameerika ühiskonna naispoole kihistumine töötavate emade "ülemklassiks", lapsi kasvatavate emade "keskklassiks" ja üksildaste naiste "proletariaadiks".
Võib-olla seletab see, miks peatoimetaja Wesley Pruden avas oma lehe konservatiivsed veerud liberaalsele esimesele leedile. Sest nõndamoodi võib Washington Times ehk mingil määral jõuda välja ka selle ülivõimsa neljakümne miljonini, keda David Frum nimetab nüüd Ameerika "kingseppadeks".
Reuteri foto
26. veebruaril sai Hillary Clinton oma plaadistatud kirjasõna eest Grammy autasu. Esimese leedi autoriveerg ajalehes Washington Times pole aga kaugeltki kõigile meelepärane.
