Ees on Estonia orkestri sajandad
See, et sünnipäevapidu sattus õhtule täpselt 53 aastat pärast märtsipommitamist ja teatrimaja hukku, oli vististi juhus. Aga ei pruukinud ka olla, sest polnudki pidu tavalises mõttes, vaid austusavaldus katkematule tööle, mida on tehtud 90 aasta jooksul kõigile katsumustele vaatamata.
Alustatigi veteranidega, kes juhiti teatrimajast pidulikult talveaeda, kus peadirigent Paul Mägi pöördus õnnitlus- ja tänusõnadega kõigepealt just nende poole. Tulid lilled, käepigistused ning trombooniansamblilt kauaaegse estoonlase, nüüdse manalamehe Ülo Raudmäe seatud Valgre "Vaid sulle" - parafraseeritud pühendusega "Teile, veteranid!". Õhtu juht, samuti kauaaegne orkestrimees ning kroonik Erich Loit ei meenutanud ülearu pikalt ligi sajanditaguseid päevi, küll aga väljendas rõõmu, et nüüd korraks jälle oma orkestriaugust välja on tuldud. Ja nentis lohutavalt, et kui publik pahatihti ei märkagi laval toimuvast haaratuna etenduse muusikalist põhja, siis tähendab see, et too põhi on etendust kandnud enesestmõistetava laitmatusega.
Allakirjutanu lahkus vahetult enne "pommitamise" algust ega tea, kas mälestusküünlaid põletati. Ent vestlused kohalviibinud veteranide Arved Jakobi, Laine Leichteri, Mihkel Kranigi, Raivo Erendi, Liida Selbergi, Robert Kasemägi, Roland Kriidi, Zvenislava Sillamaa ja Villu Mustinguga kuulas ta koos orkestriga ahnelt ära. Endisaegadest pälvisid loomulikult suurimat tähelepanu dirigendid eesotsas Raimund Kulli, Verner Nerepi, Priit Nigula jt. Jutud olid üldiselt ju tsunftisisesed, ometi võib üldsustki huvitada, et kuuldus nii muretoone (kas ei ähvarda jälle alguskümnendite majanduslikud pitsitused? - A. Jakobi) kui optimismi (järelkasvu tuleb! - L. Leichter). Galantseima avalduse tegi hr. Kranig, märkides, et noorte kolleegide keskel tunneb ta end kui missinäitusel... Viimase lahkumiseelse hingekosutusena sai tunnistatud tervituskaartide reastamist neile, kes kohal ei saanud viibida - eelkõige läkitused end tohterdavale Kirill Raudsepale koju, Neeme Järvile ja Eri Klasile üle suuremate ja vähemate vete. Koosviibimine ise tõotati vanade aegade mälestusena mitte enne sügavat ööd lõpetada. Sest esmaspäeva hommikul võis magada, jälle tavarütmi tuleb astuda alles täna.
Siiski - mitte tavarütmi, kuna head, tervendavat pinget jätkub veel pooleks kuuks: 26. ja 27. s.k.p. tehakse teoks teine juubelit tähistav kava sümfoonilise muusikaga. Lühiülevaate kontserdist ja Estonia orkestri aoaegadest pakub sellaks ka Sõnumileht.
