Eesti uudised

Vabamüürlus Eestis (119)

Urmo Soonvald, 19. jaanuar 2008, 00:00
SUURMEISTER: Arno Köörna näitab suurmeistri regaale, mille üheks olulisemaks osaks on põll. Põllega mehed – nii nimetatakse vabamüürlasi kõikjal maailmas. Arno Saar
Vabamüürlaste saladuslik maailm hoiab omasid ega lase võõrastel enda tegemistesse sekkuda. Eesti 300 vabamüürlast hoiavad varju, kuigi legendaarseima eestlasest vabamüürlase Arno Köörna sõnul pole vendadel avalikkusega suhtlemine keelatud. Nende mõju maailmas on teada. Eestis veel mitte.

Vabamüürlased on kitsas ja valitud sõpruskond mehi, kes soovivad muutuda paremaks ning targemaks ja läbi selle muuta ka maailma. Jälgi vabamüürluse sümboolikast ja nende mõjust on kõikjal maailmas.

Suur osa USA presidente on vabamüürlased (see on veenvaim tunnistus vabamüürlaste mõjuvõimust!); Washingtoni tänavate ülesehitus lähtub vabamüürlaste uskumustest; USA ühedollariline on vabamüürlaste märgiga. Kümned maailma nimekamad teadlased, ärimehed, luuletajad, heliloojad ja kohtunikud kuuluvad vabamüürlaste müstilisse seltskonda.

Maailmas liigub tuhandeid kuulujutte, kus ja kuidas on vabamüürlased üksteist soosinud või astunud samme, mida vaid nemad ise näevad ja mõistavad. Nende jälgi reedavad kolmnurgad, sirklid, sambad, numbrid 13, 31, 33 jne.

Aga Eestis? Legende on vähe. Tõsi – 50kroonisel olevat vabamüürluse märk.

2000. aastal Pirita ringrajal hukkunud tsiklisõitja Joey Dunlop olevat olnud vabamüürlane. Talle püstitati vennaskonna tavasid järgiv mälestusplaat. Matmise ja plaadipaneku korraldas Eesti üks vähestest avalikult teada olevatest vabamüürlastest Raido Rüütel.

Eestis pole vabamüürlastel veel oma hoonet, kuid SL Õhtulehe andmeil on õiged korrused ühes valmivas hoones välja valitud.

Uue Eesti vabamüürlus algas Soomest

Teise vabariigi esimene vabamüürlasest suurmeister Arno Köörna võeti vendade sekka 1991. aastal Soomes.

"Olin Soome Tööandjate Liidu juhi Matti Peltoneniga varem tööalaselt tihti kokku puutunud. Tegelesime mõlemad majandusteadusega. Pikapeale selgus, et ta oli Soome vabamüürlaste suurmeister," meenutab kunagine Eesti Teaduste Akadeemia president Köörna. "Olin tutvunud kirjandusega ja mõtlesin, kui Isaac Newton ja teised suured mõtlejad on vabamüürlased, miks siis mitte... Kõige viimane asi see maailmas siis ikka pole. Huvi tekkis mul juba 1970ndate lõpus."

Köörna mäletab, et kohe Peltonen talle oma vabamüürlikku tausta ei avanud. "Kui ta nägi, et see huvitab mind, siis lõpuks avas kaardid."

Praegu on Eestis üle 300 vabamüürlase. "Neid tuleb kogu aeg juurde," rõõmustab Köörna. Loože on Eestis 11 ja nendegi arv suureneb.

"Meil on (edutamisel – toim) Šoti ja Yorki süsteem. Šoti süsteemis on 33 astet. Näiteks mina ja USA ekspresident George Bush oleme sel astmel... Eestis on peale minu veel mitu inimest 33. astmel," paotab Köörna saladusloori, nimesid nimetamata.

Te olete Eesti väärikaim vabamüürlane?

"Meie nii ei aruta. Me oleme kõik võrdsed vennad. See annabki ühtsustunde. Ma tahan olla hea vend. Mul on maailmas 160 riigis 6 miljonit venda. Kui ma teen mingi märgi ja vend USAs näeb seda, tuleb ta minu juurde ja küsib, mis mulle muret teeb."

Vabamüürlaste loožis vahetuvad meister ja ametikandjad igal aastal. Suurloožis toimub rotatsioon kahe aasta järel.

Praegu on Eesti suurmeister ehk mõjuvõimsaim vabamüürlane Arne Kaasik. "Pärast mind oli suurmeistriks Raido Rüütel," täpsustab Köörna.

"Eestis vabamüürlusega liituvad inimesed on erineva ettevalmitusega. Mõni on palju lugenud, kuid teda huvitavad rituaalid. Osa tuleb uudishimust, et kes need vabamüürlased siis ikka on... Mõne aja pärast, kui saladusi enam pole, märkavad, et vennaskonnas olles istutakse meeste seltskonnas. Nad on meeste klubis," räägib Köörna vabamüürlusest kui väliselt tavapärasest ajaviitmisvormist.

"Keskseks lüliks on loož, vennaskond. Loožide koosolekutel me ei räägi poliitikast, rahvustest ega erinevatest religioonidest. Need on igaühe enda asi ja neist rääkimine lõhestaks. Aga omavahel, kui me pole loožis, võime rääkida kõigest," lisab ta.

Vendasid ei eelistata?

Köörna kinnitab, et vabamüürlased toetavad vendi ka tööalaselt, kuid nad ei lähtu omamehepoliitikast.

"Me ei tee nii, et kui oled vabamüürlane, pannakse sind ikka kuhugi heale kohale. Meie nii ei tee. Lähtume objektiivsetest kriteeriumidest," väidab Köörna.

Eesti on väike ja vastupidist tõestada oleks keeruline, kuid aastaid on nii Tallinna Sadamas kui ka Eesti lennunduses juhtivatel kohtadel istunud vabamüürlased. Vabamüürlastel oli ja on Eestis tugev positsioon ka panganduses, üliõpilasliikumistes, Tallinna linnavalitsuses ja mujalgi. Asjatundjad ei imesta, et vaid teatud skulptorid nopivad magusaid töid. Väidetavalt on Mati Karmin üks vendadest, kes on teinud nii Jaan Tõnissoni (soovis astuda vabamüürlaseks) kui ka Michael Parki (rallisõitja, nagu oli ka Raido Rüütel) monumendi.

Köörna sõnul tohivad kõik vabamüürlased avalikkusega suhelda ja tabuteemasid eriti pole. "Loožikoosolekutest võivad osa võtta vaid vabamüürlased. Teised mitte, sellest ka salapära," oletab ta. "Rituaalsed toimingud on kinnised. Kuigi raamatutes on kõik kirjas... Keegi ei keela avalikustamast, et ta on vabamüürlane. Aga teiste kohta rääkida ei tohi," lausub Köörna, kes on koos Raido Rüütliga ilmselt ainsad eestlased, kes avalikult tunnistanud kuuluvust vennaskonda.

Märkidest, mille järgi vabamüürlased üksteist tunnevad, nad ei räägi.

Kas teretamisel vajutatakse pöidlaga tavapärasest tugevamalt tervitatava kätt?

Köörna ei soovi sellele selgelt vastata.

"Me ei vaja reklaami. Vendi tuleb kogu aeg juurde, mis muudab meie organisatsiooni vaimselt veelgi rikkamaks," rõõmustab ta ja nimetab, et nende põhimõtted on ausus, õiglus, vendlus ja üksmeel.

"Õnneks üha enam pannakse Eestis rõhku äri kõrval ka inimeste sisemistele väärtustele. Näiteks on inimesed meil liiga tihti haiged. Peab mõistma, et füüsiline pole inimese juures kõige olulisem. Vaimsed väärtused mängivad need üle," kinnitab Köörna ja toob näite. "Mul oli kõhus pidev ja terav valu, mitu kuud kestis. Maohaavad, mõtlesin. Läksin arsti juurde, kus selgus, et kõik on puhas. Ja enam ei tekkinud mingit valu. Nagu pühitud. Palju sõltub sellest, kuidas inimene endale asju sisendab."

Enda hulka kuuluvatest miljonäridest hoolimata pole Eesti vabamüürlased niisama rikkad kui nende vennad läänes, kus vabamüürlased peavad üleval haiglaid, evivad heategevusorganisatsioone jms.

"Heategevus on üks meie eesmärkidest, aga saame sellega tegelda vastavalt võimalustele. Pärast istungeid kogutakse, nagu me kutsume, lese veeringuid. Anname raha leskedele ja orbudele ning mitte ainult vabamüürlaste peredele," kinnitab Köörna. SL Õhtulehe teada maksab vabamüürlane aastas ühiskassasse 1500 krooni, samas on rikkamad mehed meie andmeil jaganud vendadega ka miljoneid.

Köörna: "Estonial hukkunute lähedastele andsime raha. Ka suurtele peredele anname. Aga me ei hoople ega käratse."

Samal teemal

2. august 2018, 12:14
Briti vabamüürlased tunnistavad endi hulgas ka soovahetusoperatsiooni läbinud mehi
9. märts 2012, 09:58
Vabamüürlased ostsid endale uues majas kontori

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee