Uudised

Ohud herpes simplex i villikestes  

17. august 1998 00:00
ANTI ANTON

Herpes simplex viirus, edaspidi HSV, on laialdaselt levinud üle kogu maailma. Kõige enam tuntakse HSV nakkust lihtsalt valuliku villikestest koosneva nn. "külmetusohatisena" huulel, mis enamasti paraneb kiiresti iseenesest ilma erilise ravita.

Kahte tüüpi viirust

Uuringutega on kindlaks tehtud, et villikestes sisaldub suurel hulgal kaht tüüpi herpes simplex viirust.

Herpes simplex
viirus tüüp I (HSV-I)

nakkuskolded, villikesed tekkivad enamasti nahal, limaskestal suu piirkonnas, suuõõnes, neelus ja silmas.

HSV-II

nakkuskolded esinevad mehe ja naise välistel suguelunditel ja nende lähemas ümbruses.

HSV viroloogiline kindlakstegemine toimub erilaborites villikeste sisaldise uurimisel rakukultuuris. Tüüp määratakse kindlaks fluorestsentstestiga.

Nakkus toimub intiimse naha ja limaskestade kontakti kaudu. Peiteaeg on 4-15 päeva. HSV tungib nakatunud epiteelirakkudesse, paljuneb neis ja hävitab neid seni, kuni organismi immuun-kaitsesüsteem selle protsessi lõpetab. Nahal ja limaskestadel tekivad punetavad sõlmekesed, siis haavanduvad villikesed, mis kärnaga kattudes paranevad. Normaalse immuunsussüsteemiga inimesel tõsiseid haigusnähte ei teki.

HSV jääb aga peale esmase nakkuskolde paranemist inimese organismi varjatud kujul püsima. Viirus võib aktiviseerudes ettenägematul ajal taas puhkeda ja anda erineva raskusega haigusnähte (vaata diagrammi HSV nakkusest, latentsusest ja retsidiividest).

Genitaalherpes võib jääda märkamata

Naise ja mehe väliste suguorganite piirkonna HSV nakkust nimetatakse genitaalherpeseks. Genitaalherpest põhjustab 70-90 % HSV-II, 10-30 % HSV-I.

Genitaalherpes on seksuaalselt edasi kantav haigus.

Ei tohi aga unustada, et ka sõrmedega võib haiguskoldelt nakkust edasi kanda. See võib toimuda suupiirkonnast suguelunditele või silma ja vastupidi. Nakatunu peab sageli käsi pesema ja hoiduma herpese nakkuskollete näppimisest.

Naisel tekivad genitaalheprese nakkuse puhul punetavad sõlmekesed, villikesed ja haavandid vulval häbememokkade piirkonnas, tupe ja emakakaela limaskestadel. Kubemepiirkonna lümfisõlmed võivad suureneda. Normaalse immuunsüsteemiga inimesel kulgeb ka genitaalherpese haigusprotsess tavaliselt soodsalt.

Lootele ohtlik

Herpes simplex viiruse genitaalherpese nakkusel on suur oht ja kliiniline tähtsus. Raseda naise suguelundite enamasti märkamatu aktiivne nakkus genitaalherpese viirusega võib tõsiselt häirida loote arengut ja katkestada raseduse normaalse kulu.

Sünnituse ajal sünnitusteedest vastsündinule edasi kantav HSV võib põhjustada vastsündinu naha, suulimaskestade ja silmade nakatumist, mille tagajärjeks võib olla nägemise kaotus. Kuna vastsündinul pole veel jõudnud välja kujuneda immuun-kaitsesüsteemi funktsioonid, võib aktiivne HSV nakkus emalt põhjustada vastsündinul väga raskete tagajärgedega laialdasi kahjustusi nekroosikollete ja verevalumitega ajus. Sealjuures 60-80%-l HSV viirusest tingitud haigusnähtudega vastsündinute emadel ei olnud esinenud märgatavaid genitaalherpese sümptomeid (Whitley, R.J., New York).

Ameerika autorite andmeil toimub vastsündinu HSV-ga nakatumine emalt USA-s küllalt harva - ühel juhul 3000-3500 sünnituse kohta igal aastal. Sümptomite puudumisel emal pole aga ilma uuringuteta võimalik igal üksikjuhul välja lülitada HSV aktiivset nakkust.

Ameerika Pediaatrite Ühing soovitab seetõttu rasedail, eriti neil, kellel varem on olnud kindlaks tehtud genitaalherpese nakkus (taastekke oht!), kahel viimasel raseduskuul 2 korda kuus pöörduda naistearsti poole kontrolluuringuteks. Et kindlaks teha, kas ei esine aktiivsest genitaalherpese nakkusest tingitud ohtlikke HSV villikesi ja haavandeid sünnitusteedes.

Tupesekreedis võib naisel esineda peale HSV-I ja HSV-II veel rida teisi mikroorganisme, mis võivad ohustada nii naise kui ka vastsündinu tervist. Sageli annavad just need mikroorganismid peidus oleva sümptomiteta genitaalherpese foonil märgatavaid sümptomeid erineva tugevusega valgevoolusena.

Närvisüsteemi kahjustused

Herpes simplex viirus annab sageli väga raskeid närvisüsteemi kahjustusi nii vastsündinuil kui ka immuunsussüsteemi häiretega täiskasvanuil. HSV tihe seos närvisüsteemiga on näha diagrammil.

Genitaalherpese esmanakkuse puhul võib kaasuda ristluupiirkonna seljaaju kahjustusega radikuliit, 10%-l juhtudest aseptiline meningiit. Kaasuv mikroorganismide nakkus võib stimuleerida seni varjatult organismis püsinud HSV aktiivseks muutumist. On vajalik nende mikroorganismide õigeaegne diagnoos ja ravi.

Keisrilõige väldib nakatumist

Kui rasedal tehakse kindlaks genitaalherpese aktiivsed nakkuskolded suguelundites sünnitustähtaja lähenedes, tuleb sünnitus planeerida keisrilõikega. Sellega on välditud vastsündinu eluohtlik nakatumine HSV nakkuskolletelt sünnitusteede läbimisel.

Igale rasedale naisele ja ka naisele, kellel on tulevikus plaanis sünnitada, tuleb määrata suguelundite sekreedi laboratoorsed uuringud, millega alati peab kaasnema ka HSV uuring sõltumata sümptomide esinemisest või puudumisest. Samuti toimub naistearsti läbivaatus aktiivsete HSV nakkuskollete leidmiseks.

Tugevdada kaitsevõimet

Eespooltoodust on selgunud, millist ohtu endas peidavad väikesed HSV villikesed ja haavandid naise suguelundites. Eriti rase naine peab olema teadlik sellest ohust ja ilmuma õigel ajal ettenähtud kontroll-läbivaatusele ja uuringutele. Naisel tuleb kindlasti informeerida ka arsti sellest, kui tal on varem esinenud genitaalherpese nakkus, sest raseduse ajal võib see uuesti puhkeda.

Rasedat jälgival arstil on võimalik suunata rasedust ja sünnitusprotsessi nii, et ei toimu vastsündinu nakatumist sünnitusteedes.

Teiselt poolt - vältides raseduse ajal varjatud HSV aktiviseerumist soodustavaid tegureid, nagu külmetused, ülepingutused, stressiseisundid, ultraviolettkiirgus ja suitsetamine, ning toitudes täisväärtuslikult ja viibides regulaarselt aktiivselt värskes õhus, tugevdab naine ise teadlikult ja edukalt oma organismi immuunsussüsteemi kaitsevõimet. See on määrava tähtsusega ohtlike HSV aktiivsete nakkuskollete tekke vältimiseks sünnitusteedes - ja sünnitus võib toimuda läbi normaalsete sünnitusteede.

Seni pole veel leitud HSV vastast vaktsiini. Ravi medikamendi acyclovir iga parandab küll selleks korraks HSV nakkuskolded, kuid viirus jääb organismi püsima koos taastekke võimalusega.

Ainus reaalne kaitse aktiviseeruva HSV nakkuskollete tekke vastu on tugev organismi immuunsussüsteem.

Skemaatiline diagramm HSV nakkusest, latentsusest ja retsidiividest

1. Esmasel nakkusel toimub HSV paljunemine nakatunud epiteelirakkudes, rakkude hävimine ja villide moodustumine.

2. Viirus suundub perifeersete tundenärvide kaudu selja närvitüve närvisõlmedesse.

3. HSV muutub närvisõlmes inaktiivseks ja säilib seal varjatult.

4. Stress, külmetused, liigne ultraviolettkiirgus, menstruatsioon ja muud tegurid, mis nõrgestavad organismi immuunsussüsteemi, võivad stimuleerida närvisõlmedes varjatud HSV aktiivseks muutumist.

5. Aktiivne HSV hakkab jälle paljunema, suundub perifeerseid tundenärve pidi tagasi, sageli esmase nakkuse piirkonda.

6. Haiguse taastekkel ilmuvad uued villilised nakkuskolded naha ja limaskestade epiteelipindadel.

Immuunsussüsteemi häirete, eriti AIDS-i puhul võib toimuda HSV laialikülvamine elundite raskete laialdaste kahjustustega.

Autor töötab naistearstina Nõmme erahaiglas Fertilitas ja Tõnismäe polikliinikus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee