Eesti uudised

Ruhnu saarel kõrgub kuulsa Eiffeli torni terasest esiisa? (1)

Allar Viivik, 15. jaanuar 2008 00:00
SAAREL: 1877. aastal valminud Ruhnu raudmajakas on mälestisena kaitse all ning saare üks suuremaid vaatamisväärsusi. Foto: Tiina Kõrtsini
Tosin aastat enne Pariisi sümboliks saanud kuulsat torni ehitati Ruhnu saarele raudmajakas, mille joonised võis teha noor Prantsuse insener Gustave Eiffel.

Ruhnu raudne majakas tähistas mullu 130. sünnipäeva. Koos juubeliga hakati otsima vastust küsimusele: kas Eesti ühe vanima metalltuletorni projekteeris 1870ndate keskel tõesti insener Gustave Eiffel (1832–1923), ja seda tublisti enne 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks ehitatud ja kuulsaks saanud 300meetrist torni?

Juulis mainis Ruhnu majakat ja selle projekteerijat koduleheküljel interneti reisiajakiri Hidden Europe. Meenutati Inglise kirjaniku Arthur Ransome’i külaskäiku saarele aastal 1922.

Mullu 27. oktoobril aga tõi fakti esile Postimehe mälumäng. Meenutati Eiffelit kui tornide ja sildade hüperboolse konstruktsiooni väljamõtlejat. Esimene säärane rajatis Eestis oligi 1877. aastal Le Havre’is valminud Ruhnu tuletorn. Eiffeli autorlusest räägib ka eestikeelse Vikipeedia artikkel. Samas pole inseneri eluloos, mis neli aastat tagasi ilmus David I. Harvie sulest, Eesti kohta sõnagi.

Tuletorni ehitasid üles prantslased

Ruhnu muuseumi juht Märt Kapsta kinnitab, et see fakt on teada juba aastakümneid. "Sellest rääkis ka Eesti legendaarseim tuletorniuurija Armas Luige. Aga Nõukogude ajal vahetus elanikkond väga kiiresti ning sinna see asi jäi," ütleb Kapsta.

Koos uue vabariigiga on uurijad enam-vähem ühel meelel, et ligi 40meetrise ehitise konstrueeris omal ajal Gustave Eiffel. Vene riik otsustanud rajada Ruhnu uue metalltuletorni 1875. aastal ja tellida see Prantsusmaalt, sest seal oli ehitus odavam. Firmaks valiti Le Havre’i laevatehase sepikoda, kus toona töötas ka veidi üle 40 vana insener Gustave Eiffel. Tuletorni juures kasutas ta esimest korda uut hüperboolset konstruktsiooni.

1876 toodi rauddetailid paatidega randa, milleks ehitati saare keskele koguni munakividest tee. Raudosi kokku neetides monteerisid torni prantslased ise, see valmis 1877. aastal.

"Esimese maailmasõja ajal lasti tuletorni laternaruum lõhkelaenguga õhku," räägib Kapsta. 1937. aastal taastati tornitipp peaaegu endisel kujul ja märgutuli plingib Ruhnul tänini.

Unikaalne torn võiks olla avatud

Kapsta arvates peaks Ruhnu unikaalset tuletorni rahvale kindlasti laiemalt tutvustama. Kõigepealt oleks tarvis 40 meetri kõrgune metallrajatis huvilistele avada. Majakavahti pole saarel juba neljandat aastat ning kogu see aeg on ka tuletorni uksed kinni olnud.

Ruhnu Kultuurielu MTÜ juhatuse liikme Siiri Paulus-Jõe sõnul on üldteada, et maailmakuulus prantslane nende tuletorni valmis joonistas. "Meil on tahvel ka juures, et nii see asi oli," kinnitab ta.

"See on fakt. Lööge lahti paar aastat tagasi ilmunud raamat "Eesti tuletornid", kus see asi on ilusasti kirjas," ütleb rõõmsalt raamatukoguhoidja Silvi Meerits. Ta on teiste saarlastega ühel nõul: haruldane tehnikamälestis tuleb rahvale avada. "Seda peaks tegema kiiresti, sest Läti grupid tahaks juba tänavu kevadel sinna tulla. Tornist paistab selge ilmaga Kuramaa rannik," lisab Meerits.

Ruhnu tuletorn

Esimesed algelised puidust tuletornid olid Ruhnus juba 1643. aastal. 1820. aastal oli saarel, Habjerrel kaheksatahuline puittuletorn.

Praegune 39,5 meetrit kõrge raudtuletorn pandi püsti aastaks 1877. Viimane kujutab endast nelja välimise toega (tugipiilariga) katlaplekist valmistatud teras-silindrit, mille sisemusest viib üles keerdtrepp. Üle merepinna ulatub torn 65 meetrit.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee