Uus seadus annab täiendava maa tagastamise võimaluse  

Ligi nädal tagasi jõustunud omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadusega andis riik osale inimestest täiendava võimaluse maa tagastamise taotluste esitamiseks ja võttis endale kohustuse tagastada ka seda maad, mille omandiõiguse üleminek jäi enne Nõukogude okupatsiooni kinnistusraamatus vormistamata ostjast ja müüjast sõltumata põhjustel. Vastavad taotlused tuleb esitada hiljemalt selle aasta 2. maiks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maa- või linnakomisjonidele.

Kuni 2. maini saavad õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise taotlusi esitada maa endine omanik või tema lapsed või tema abikaasa, kui tagastataval maal asub neile omandiõiguse alusel kuuluv elamu ja kui nad ei ole varem taotlenud maa tagastamist või kompenseerimist, ütles justiitsministeeriumi asekantsler Priidu Pärna.

Seadusemuudatus võimaldab tagastada ka sellist maad, mille omandiõiguse üleminek jäi kinnistusraamatus enne Nõukogude okupatsiooni vormistamata. Sõjaeelse Eesti Vabariigi lõpuaastail tuli ette, et inimene maksis eellepingu alusel maa ostmiseks kokkulepitud summa ära, kuid maa omandiõiguse üleminekut ei jõutud temast ja ka maa müüjast sõltumata põhjustel vormistada, rääkis Pärna.

Seni kehtinud seaduse alusel sellist maad, mille omandiõiguse üleminek oli kinnistusraamatus vormistamata, ei tagastatud ega kompenseeritud. "Nüüd saab kuni selle aasta 2. maini esitada taotlusi oma avalduste uuesti läbivaatamiseks, maa tagastamine on võimalik," selgitas asekantsler.

Pärna ütles, et uue seadusega laiendati ka omandireformi õigustatud subjektide ringi. Seni ei tagastatud ega kompenseeritud vara, mis õigusvastase võõrandamise ajal kuulus välisriigi kodanikule või kodakondsuseta isikule, kes omandireformi aluste seaduse jõustumise ajal ei elanud alaliselt Eestis. Nüüd saavad kuni 2. maini sellise vara tagastamise või kompenseerimise taotlusi esitada endise omaniku abikaasa või tema lapsed või teised tema alanejad sugulased, kes on Eesti kodanikud või kes seisuga 20. juuni 1991 elasid alaliselt Eestis, lausus Pärna.

Erandina ei kompenseerita ega tagastata nendelt välisriigi kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt õigusvastaselt võõrandatud vara, kes lahkusid Eestist Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel. Need taotlused lahendatakse riikidevahelistel läbirääkimistel.

Pärna märkis, et omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadusega täpsustati ka omanike ja üürnike vahelisi suhteid. "Teatavasti on üürnike ja omanike vahelised suhted tekitanud ühiskonnas suuri pingeid. Paljud üürnikud, kes elavad tagastatud majades, on rahulolematud, kuna senised üürilepingud lõpevad kolme aasta pärast peale maja tagastamist."

Seadusemuudatusega täpsustati üürilepingu pikendamisest keeldumise aluseid. Kui seni võis omanik keelduda üürilepingu pikendamisest põhjusel, et ta tahtis ise hakata korteris elama, siis nüüd võib ta teha seda üksnes juhul, kui tal pole sama kohaliku omavalitsuse territooriumil samaväärset eluruumi. Omanik ei või keelduda üürilepingu pikendamisest ka juhul, kui ta soovib korterit näiteks poeks ümber ehitada.

Kui alus üürilepingu pikendamisest keelduda on olemas, saab omanik üürniku välja tõsta üksnes kohtuotsuse alusel. Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus andma üürnikule vastu elamisväärse korteri. Pärna märkis, et seadusega sätestati ka üürnikule ostueesõigus, kui omanik soovib tagasi saadud maja või selle osa müüa.

Palju probleeme on olnud ka nendel tagastatud majades elavatel üürnikel, kellega on jäetud varem üürileping üldse vormistamata. "Nüüd ei tohi kohalik omavalitsus maja enne tagastada, kui selle üürnikega on lepingud sõlmitud," kinnitas asekantsler.

Pärna sõnul täpsustati seadusemuudatusega ka aktsiate ja osatähtede kompenseerimist. Nüüd lasub riigil kohustus kompenseerida üksnes need aktsiad ja osatähed, mis olid 1940. aasta suvel natsionaliseerimise korraldamise seaduse alusel toodud majandusministeeriumisse.

Omandireformi korrektsust silmas pidades on oluline tähtsus ka nõudeõiguse pärimise sätestamisel seaduses. "On juhtunud, et vara tagastati juba surnud inimesele ja seejärel pärisid selle tema pärijad," rääkis Pärna. "Vara tagastamine surnule on absurdne." Olukorra lahendamiseks sätestati vara tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse pärimise võimalus.

Kui inimene on esitanud näiteks maja tagastamise taotluse, aga sureb enne, kui ta maja tagasi on saanud, läheb nõudeõigus üle tema pärijatele, selgitas asekantsler.

Priidu Pärna lisas, et uue seaduse kohaselt on inimesel võimalik nõudeõigus loovutada ka oma abikaasale, alanejatele sugulastele, õdedele, vendadele või nende alanejatele sugulastele või teistele sama vara suhtes õigustatud isikutele. Nõudeõiguse loovutamine tuleb vormistada notari juures.

Uue seadusega sätestati ka vara tagastamisest või kompenseerimisest tekkinud vaidluste kohtueelse lahendamise kord. Need inimesed, kes leiavad, et vara tagastamise või kompenseerimisega on rikutud nende õigusi, ei pea enam pöörduma otse kohtusse, vaid nad võivad esitada kaebuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise maa- või linnakomisjonile, lausus Pärna. Loomulikult säilib inimesel seejuures ka õigus pöörduda otse kohtusse. Kui inimene pole rahul maa- või linnakomisjoni otsusega, on tal samuti õigus ajada asja kohtu kaudu.

Kohtueelse lahendamise kord peaks vähendama kohtute töökoormust ja annab inimestele võimaluse leida oma probleemidele lahendust madalamal tasandil.

Järgmisest aastast peavad aga riigimaal asuvate ehitiste omanikud lisaks maamaksule hakkama tasuma ka maa kasutamise maksu, märkis asekantsler. See on sama suur kui maamaks. Sisuliselt tähendab see seda, et kui ehitise omanik ei ole huvitatud selle juures oleva maa ostmisest, tuleb tal lisaks maamaksule käia välja veel sama suur summa. Kokkuvõttes peaksid need meetmed ergutama ehitiste omanikke selle juurde kuuluvat maad ära ostma.

Pärna sõnul peaksid ka suuremates majades elavad korteriomanikud hakkama erastama maja juures asuvat maad. Seadusandja andis korteriomanikele, kes elavad majas, kus on üle 24 korteri, võimaluse erastada maja juurde kuuluvat maad kuni järgmise aasta lõpuni tasuta. Need korteriomanikud, kelle majas on 24 või vähem korterit, peavad maa erastamiseks maksma poole maa hinnast. Korteriomanikel tuleb selleks pöörduda neile korteri erastanud asutuse poole, nentis asekantsler.

Autor on justiitsministeeriumi pressiesindaja

AIVAR KULLAMAA foto

Justiitsministeeriumi asekantsler Priidu Pärna soovitab maa tagastamise taotlustega kiirustada - aega on 2. maini.