Kodu

Turvakodu lapsed koovad triibuvaipa oma keerulise elu (1)

Aive Antsov, 11. jaanuar 2008, 00:00
SÜNGEST HELGENI: Pisikeses käsitöötoas on suurtel käsitöötelgedel ühtelugu usinate meistrite ootel mõni pooleliolev kaltsuvaip. Turvakodu sotsiaalpedagoog Mari Sats näitab pikka triibuvaipa, kus on nii helgemaid kui ka süngemaid toone – täpselt nagu selle maja asukate elus. Foto: Aldo Luud
Tartu laste turvakodu on mõneks ajaks kodusoojust pakkunud nii emadele koos vastsündinutega kui ka eksinud vanadaamile, rääkimata sadadest keerulise saatusega lastest.

Turvakodu aia ääres, kohe kõrge valge puitvärava kõrval, sirutavad oma võra taeva poole kaks saledat kaske – nagu koduväravas sageli. Erinevalt tavalistest kodukaskedest tervitavad aga need puud siin tulijaid, kes tihtilugu on saabudes liialt mures või hirmul, et ümbrust märgata – nii mõnigi laps on külmal ajal turvakodu ukse taha jooksnud sokkide väel, põgenedes koduse vägivalla eest.

Turvakodu on avatud ööpäev läbi ja aastas koguneb kliente paarsada, ütleb Tartu laste turvakodu juhataja Piret Värno.

Peavarju ei otsi aga ainult hooleta jäänud lapsed. "On tulnud peresid, kellel on kodus talvel külm, sest ei ole puid ega ka raha, mille eest puid osta. Nad on saanud siin mõneks ajaks sooja pelgupaiga – seniks, kuni on leitud lahendus," räägib juhataja.

Püüavad anda parimat

Majja satub ka noori, kellele on vaja õpetada kõige lihtsamaid viisakusreegleid – ja alati pole pikast ja püsivast õpetamisestki kasu. Mõned katkiste kodude ohvrid matkivad oma vanemate eluviisi ja jäävad ka turvakodu tiiva all senise mahlaka kõnepruugi juurde.

"Vahel on tulnud sellistele jonnipunnidele ustki näidata," tunnistab Piret Värno. Midagi pole parata – turvakodu on loodud, et aidata inimesi, kes vajavad abi ja oskavad seda vastu võtta. Teatud reeglid – ennekõike elementaarne viisakus ja teiste majaelanikega arvestamine – kehtivad kõigile.

Kunagisest vanast lasteaiahoonest heleda kuuega hubaseks koduks saanud majas töötab uuest aastast 15 inimest, kelle seas kaks kokka (poolteise töökohaga), viis kasvatajat (käivad ööpäeva tööl ja on neli ööpäeva vabad), kolm abikasvatajat (on tööl õhtul kella viiest hommikul kella kaheksani), lisaks poole kohaga majandusjuhataja ja majaperenaine (hoolitsevad turvakodu üldise korrashoiu eest). Juhatajale on abiks sotsiaalpedagoog, Tallinnas sotsiaaltöös kõrghariduse omandanud Mari Sats (27).

"See maja on meile kõigile nagu teine kodu," märgib Piret Värno. "Olen üritanud teha kõik, et nii töötajad kui ka abivajajad tunneksid end siin koduselt."

Hubane on siin tõesti. Osa mööblit (teise korruse laste puhketoa uhked tumepunased, kuigi pisut kulunud diivanid-tugitoolid, üks elektripliit köögis, toole jne) on annetatud, osa soetatud turvakodu eelarvest. Majandatakse end linna raha toel.

Sisekujundus on lihtne ja värvikirev. Seintel ripub lastepäraseid elurõõmsaid pildikesi, puhketoa seina kaunistab aga lausa tekstiilikunst – tudengite looming – ning aknalaudadel püüavad pilku lopsakad toataimed, üks uhkem kui teine.

Laste eluruumides teisel korrusel valitsevad värvid, palju on kasutatud puitmööblit, lastepärase mustriga kardinad on kodusest ja vastupidavast puuvillasest materjalist. Parajasti on ühes väikeses toas kaunis blond ema oma kahe põnniga. Suurem neist, kaheaastane vahva sell silkab rõõmsalt ringi nii turvakodu üla- kui ka allkorrusel. Teises pisemas toas on peavarju leidnud noor ema vastsündinud lapsukesega.

Äsja koristatud noortetuba, kus peatuvad teismelised tüdrukud, nägi välja nagu selleealiste noorte elamine mis tahes kodus, kinnitades ammu teada tõde – teismelise tuba võib olla koristatud või koristamata, vahet pole, sest asjade paigutuse otstarbekusele saab ikkagi pihta vaid toa omanik ise.

Entusiastlikud käsitöömeistrid

Esimesel korrusel asub eraldi kasvatajate puhkeruum ja pisike käsitöötuba, kus suurtel kangastelgedel ootab usinaid käsitöömeistreid pooleliolev kaltsuvaip. Esimese korruse köögis, kus on mitu pliiti, korralik köögitehnika ja mõned väljavahetamist vajavad köögikapid, valmib neli korda päevas toit 5–25 abivajajale, olenevalt sellest, kui palju rahvast parajasti majas viibib.

Sel õhtul, kui turvakodus külas käisin, oli jõuludeni veel jupike aega ja lapsed meisterdasid õpitoas parajasti paberinglite seeriat – müügiks lastekodude ühislaadal – ning põnevaid nööpidest lükitud kuuseehteid, mille idee noppis Piret internetist.

"Näe, mina tegin selle!" sirutas lokkis pipipatsidega tüdrukutirts Pireti poole valge paberingli. Kohe tõttas teine näitama enda tehtud nööbiehet, osa lapsi vaatas õpitoas suurt telekat, osa klõbistas arvuti taga, pisemad silkasid niisama ringi – õhtupoolik nagu ühes tavalises suure pere kodus ikka.

Ja lapsed nagu lapsed ikka – säravate silmade ja armastust otsiva hingega väikesed inimesed. Ainult et...

Igatsevad oma kodu ja ema

"Mõnel lapsel võib olla ükskõik kui kehv kodu, aga teda tõmbab ikka sinna. Hoolimata sellest, et kodus kogu aeg pummeldatakse, astub laps sealt läbi. Side emaga on tugev, ükskõik kui hull olukord kodus ka poleks. Samas on neidki lapsi, kes ei taha enam üldse koju minna," räägib Piret.

Annetusi tehakse turvakodule palju. Osa annetajaist arvab paraku, et siinsetele asukatele sobib kõik, mis endal kodus ülearuseks osutunud, imestab Piret. Nii tuuaksegi mõnikord kotitäis ajast ja arust rõivaid, mis pikast panipaigas seismisest hallitama läinud. Nendega pole aga turvakoduski muud teha, kui prügikasti visata – koolis käivad lapsed vajavad ka korralikke rõivaid.

Hulk inimesi elab Eestis juba praegu kui heaoluühiskonnas. Ometi jätkub rahvast ka turvakodudesse. Enesekindlate hakkamasaajate kõrval on abivajajaid, neid, keda paljud heal järjel olijad küll märgatagi ei tahaks. Aga kuidas saaks mitte märgata nutetud silmadega last, kes hulgub külmast lõdisedes tänaval, pilgus abitus, kurbus ja soov, et keegi ometi aitaks. Just selline on pilt, mida turvakodu töötajad tihti näevad. Hättasattunud lapsi oleks palju vähem, kui me kõik vaataksime elu enda ümber lahtiste silmadega ja märkaksime neid, kes vajavad abi, ütleb Piret Värno.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee