Helsingi valmistub USA-Vene tippkohtumiseks
Helsingi on nüüd kogu maailma tähelepanu keskpunktis, sest suurriigid Venemaa ja USA on valinud selle linna riikidevaheliseks läbirääkimiskohaks. Boriss Jeltsini ja Bill Clintoni kohtumine leiab aset 20. märtsil.
Tippkohtumine tõstab hetkeks Soome kui Euroopa Liidu ääremaa selle poliitiliseks keskmeks. Helsingisse on oodata vähemalt 3000 fotograafi ja ajakirjanikku, kellest esimesed saabuvad Helsingi Vantaa lennujaama juba 16.-17. märtsil. Linn loodab kasutada kahe presidendi kohtumist enese reklaamimiseks rahvusvahelistele vaatlejatele. Rahvusvaheliste väljaannete pressiesindajate eriteenindamisega tehakse algust kohe, kui nad saabuvad Vantaa lennujaama. Ametnikke, kes ajakirjanikele oma teenuseid pakuvad, on nii restoranides, hotellides, postkontorites jne. Ennekõike aga valdab vilgas ärevus Soome välisministeeriumi pressikeskust, õhus on tunda isegi pidulikkust. Pressikeskus kolib läbirääkimiste ajaks Helsingi kesklinna Keskuskatult Mannerheimi tee Finlandia-talosse, Keskuskatule jääb ainult Helsingi infopunkt. Ajakirjanikele antakse Finlandia-talos pihku kilekott informatiivse materjaliga.
Helsingis eesti ajakirjanikuna tööd tehes mõtled keset seda saginat palju tõsisematele teemadele: külalislahkus, mida Helsingis suurriikidele pakutakse, peidab endas Baltimaade jaoks mitmeid poliitilisi riske - on ju Jeltsini-Clintoni kohtumise eesmärgiks otsustada ära NATO laienemine itta. Mis juhtub siis, kui tippkohtumine ebaõnnestub või laienemine itta otsustatakse teostada Baltimaade arvel ehk teiste sõnadega, Soome pealinnas Helsingis lepitakse kokku suurriikide huvipiirkondade jaotamine nii, et kolm väikeriiki leiavad oma koha Venemaa huvidest lähtudes. Venemaa keeldumine näha Baltimaid NATO liikmetena on praegusel juhul eriti konkreetne vihje sellele, et Balti riigid võivad jääda mingiks vaheplatsdarmiks nende riikide kasuks, kes NATO-sse pääsevad esmajärjekorras. Nendeks riikideks on Tehhi, Poola ja Ungari.
Rahvusvaheline arutelu Baltimaade tulevikust näitab, mismoodi maailmas Balti kaitsepoliitilist piirkonda hinnatakse. Senini on see arutelu üsna ebamäärane olnud. Otsus NATO laienemisest eeldab kõigi 16 NATO liikmesmaa tugevat poliitilist enesekindlust. USA uus välisminister Madeleine Albright on oma otsust USA Senatis juba näidanud, öeldes, et seoses NATO laienemisega tuleb vastu võtta kindel otsus, sest otsustamatus hoiab kogu Euroopat jätkuvas ebakindlas olukorras.
Seni on Soome ajalehtede tähtsaim uudis see, et Boriss Jeltsin saabub Helsingisse 19. märtsi pärastlõunal 300-kohalise erilennukiga Iljuin-96. Ka Vene ajakirjanikud on saanud selleks reisiks spetsiaalse lennuki.
Jeltsin ja Clinton kohtuvad enne Helsingist lahkumist veel Soome presidendi Martti Ahtisaariga.
Missuguseks seekordne suurriikide vaheline mäng kujuneb, sellest kuuleme siis, kui kohtumine on läbi. Seni võime meenutada, mis juhtus pärast 1939. aasta Molotovi ja Ribbentropi kohtumist või 1945. aastal pärast Jalta kohtumist: klieeks muutus mõiste rahvusvaheline õigus.
Lohutuseks tasub meenutada Hamleti sõnu: vähemalt lõpp on kõigil ühesugune, see on vaikus - The Rest is silence .
Reuteri foto
Bill Clinton ja Boriss Jeltsin kohtuvad kahe nädala pärast Helsingis ka Soome presidendi Martti Ahtisaariga (paremal), kes praegu ringsõidul Lõuna-Ameerikas. Ahtisaari kõrval seisab Argentina president Carlos Menem.
