Eesti uudised

Ei kujuta ettegi, mis meie tütrest oleks ilma annetajate abita saanud (5)

Eve Heinla, 20. detsember 2007, 00:00
ERLE SAAB HAKKAMA: Liigesehaigust põdeval Erlel ei jää tänu aastatepikkusele ravile peaaegu midagi tegemata – tantsutunde ta ema sõnul lausa kaifib!  Aldo Luud
"Erlel läheb kenasti! Haigus on kontrolli all, nüüd saab ta teha enam-vähem kõike, mida teised temaealised lapsedki," rõõmustab 12aastase Erle ema ja on toetajaile südamest tänulik.

Kolm aastat tagasi jõulude eel hakkas Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond koguma annetusi ränka liigesepõletikku põdeva üheksa-aastase Erle ravimiseks.

Erle haigestus liigesepõletikku kolmeaastasena. Ta ei suutnud vahel valude pärast voodistki tõusta. Haiguse tõttu oli laps üle elanud juba neli põlveoperatsiooni.

Tüdruk neelas iga päev seitset-kaheksat sorti tablette. Paraku olid neil rohtudel ka kõrvalmõjud. Laps vajas ülikallist süstitavat bioloogilist ravimit Remicade, üks süst maksis 10 000 krooni.

Tänu heade inimeste annetustele õnnestus koguda ligi 400 000 krooni, sellest jätkus Erle ja veel ühe raskelt haige tüdruku kaheaastaseks raviks.

Nüüd on Erle 12aastane ja ema ei kujuta ettegi, mis saanuks lapsest bioloogilise ravita.

Haigekassa alustas maksmist

Selle aasta algusest saavad nii Erle kui ka teiste ränkrasket liigesehaigust põdevate laste vanemad rahulikumalt hingata, sest bioloogilise ravimi eest tasub nüüd ka Eestis sada protsenti lõpuks ometi haigekassa. Eesti oli viimane Euroopa Liidu riik, kes bioloogilist ravi ei kompenseerinud.

Erle ema Signe pole iial lasknud mustal masendusel endast võitu saada ja sama positiivsuse pisikuga on tal õnnestunud nakatada tütartki. Halamise ja kurtmise asemel on peres pigem alati otsitud võimalusi lapse aitamiseks. Sestap ei teadnud Signe peret tundvadki inimesed, et lapse olukord oli ikka üsna kriitiline.

"Mullu suvel tekkis küll umbes pooleaastane paus, enne kui haigekassa otsustas hakata ravimit kompenseerima. Raha sai otsa, kuid siis õnneks aitas meid ravimifirma hädast välja. Oleks olnud mõeldamatu, et ravi jääb pooleli," tunnistab Signe raskusi.

Ilma lahkete abistajateta ei kujuta ema aga olukorda ettegi. "Seis oli ikka kogu aeg hull, raske öelda, mis juhtub haigusega, kui see pole kontrolli all. Põletikud, lapse kannatused, need meeletud tabletidoosid, mida ta varem pidi võtma. Kõik ju kannatas selle all, magu, pluss see, et tekivad liigesedeformatsioonid."

Tabletiravi kõrvalmõju tõttu jäi tüdruku kasv kinni ja tekkis luuhõrenemine.

"Kui ta hakkas bioloogilist ravi saama, siis hakkas ka kasvama, Erle on nüüd juba üle 130 sentimeetri pikk, ta oli ju vaid veidi üle meetri. See on ju lapsele nii oluline. Tal pole nii head seisu olnudki kui nüüd, haigus on täielikult kontrolli all."

Ema tõdeb, et kuna tegu on kroonilise haigusega, siis ei pääse Erle süstimisest kunagi. Oleneb ravimist, ühte tuleb süstida kaheksa nädala tagant, teist üle kolme päeva.

"Eks ta on harjunud nende süstidega ja saab ju ka aru, et valikut pole. Loomulikult ei meeldi talle see torkimine, aga ta on tubli ja mõistab, et see teeb tal olemise paremaks"

Armastab tantsutunde

Kunagi teatas Erle, et ta unistus on saada iluvõimlejaks. "Talle võimlemine ja liikumine väga meeldib. Eks näis," naerab ema. "Aga tantsutunde ta koolis täiega kaifib. Ka operatsioone pole rohkem olnud. Eelmise aasta kevadel oli vaid üks põlvepuhastus. Erle liigub ise ja praegu ei ole mitte mingeid abivahendeid vaja, järjest paremaks läheb! Ta ei saa küll näiteks hüpata, ei jõua joosta ja väsib kiiremini, aga ta saab käia ja olla. Ma ei oskagi öelda, et tal midagi väga tegemata oleks jäänud."

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee