Kodu

Soklikorrusest saab mõnusa eluruumi 

Kadri Penjam, 7. detsember 2007, 00:00
SOE JA MÕNUS KODU: Oma Kungla tänava soklikorteris tunnevad end mugavalt nii ema Berit Toim kui ka kümnekuune Marta-Ann. Foto: Marianne Loorents
Möödas on ajad, mil soklikorrust kasutati vaid panipaigaks. Nüüd on popiks saanud viimnegi nurgake aktiivsesse kasutusse võtta. Uurisime kolmelt Kalamaja elanikult, mida nemad oma soklikorrusega ette kavatsevad võtta.

Kungla tänaval elav Berit Toim ostis korteri praegusel renoveeritud kujul, nii et nende pere ei ole pidanud remondivaevu läbi tegema.

Ruumikasse 74ruutmeetrisesse soklikorterisse mahub ära kõik, mis temal, ta elukaaslasel ja lastel vaja: elutuba koos kööginurgaga, vannituba ja WC, kaks magamistuba ning garderoob. Korteri kõrval on veel saun kogu ühistu peale ja iga korteri juurde kuulub eraldi keldriboks.

Majaühistu kinkis sokliruumi

Mainimist väärib veel see, et eelmisel omanikul oli seal läbi mitme tasandi kulgev korter ning nüüdki on näha, et Beriti laes on olnud varem auk, kust trepp alla soklikorrusele on toonud. Praeguseks on auk muidugi kinni ehitatud.

Kadi Põldis, ka juba ammune Kalamaja elanik, on samuti oma Vabriku tänava korteri ning selle all pesitseva veel välja ehitamata soklikorrusega ülimat rahul.

Soklikorruse omanikeks sai nende pere alles hiljuti ebatraditsioonilisel moel: nimelt jagas ühistu maja üldkasutatavad pinnad korterite vahel ära. Esimese korruse elanikud said endale korteri all paikneva soklikorruse ning teise korruse elanikud pööninguosa.

Kuigi Kadile kuuluv soklikorrus näeb esialgu välja veel samasugune, nagu see aastakümneid on olnud, on tal plaanis kõik need 34 m² ökonoomselt ära kasutada.

Niine tänava elanik Eda Sett ostis koos abikaasaga korteri renoveeritavasse majja. Korter on võimalik valmis ehitada läbi kahe korruse, kusjuures sokli- ehk keldripinda on 20 m². Praegu on soklikorrus veel kasutusel panipaigana, aga ehitus on sealmaal, et korteri eri tasapindu ühendav trepp on juba valmis.

Garderoobiks ja kaminatoaks

Kadil ja Edal, kellel soklikorrus alles renoveerimata, on sellega suured tulevikuplaanid. Kadi tahab sinna ehitada mõnusa olesklemise toa: "Seal võiks mõnuleda diivanil ja kuulata kamina praksumist." Veel on soklikorrusele ette nähtud väiksem ruum garderoobiks ja panipaigaks.

Edal ja tema abikaasal on samuti suured plaanid.

Nemad soovivad XX sajandi algul ehitatud paekiviseinte ja betoonist valatud võlvkaartega laega keldrisse ehitada kas sauna või kaminaga puhkeruumi.

Betoonpõrand on juba korralik, valatud maja renoveerimisel. "Edaspidi plaanime puhastada paekiviseinad ja lae liiva-pritsi või harjadega ning värskendada vuuke. Lõpptulemusena jäävad seinad ja lagi selliseks, nagu nad algselt on ehitatud. Põrand tuleb arvatavasti laudadest. Vaheseinu ja ümberehitusi ei tule," tutvustab Eda plaane.

Liiga külm ja niiske?

Kuidas jääb aga kütmisega? On ju teada, et soklikorrusel kipub niiskus liiga tegema ning temperatuur ei ole just eriti sõbralik. Eda selgitab, et paekivist sein on ligi meeter paks ja sellele tõepoolest mingit soojustust ei tule: "Majal on aga oma katlamaja ja soklikorrust kütavad kaks termostaadiga reguleeritavat radiaatorit, nii et külma ja niiskuse pärast me muretsema ei pea."

Ka Kadi leiab, et keldrikorrus ei jää niiskeks ega külmaks, siiski lubab vajaduse korral renoveerimisel lisamaterjalina puitu kasutada. Temagi kavatseb paeseina liivapritsiga ära puhastada ning säilitada olemasolevat nii, nagu see on siiani olnud. Kütta tahab ta ruumi aga gaasiga, niiskuse ja külma peaks eemal hoidma põrandaküte.

Berit seletab, et neil jooksevad mööda laeäärt samuti gaasküttetorud, sest majal on olemas oma gaasikatel. Põrandad on soojustatud veetorudega, mis hoiavad pidevalt ühtlast temperatuuri. Seega ei pea väikeste laste ema kartma külma ega niiskust. Ja kiidusõnu jätkub tal ka avaruse ning valgusküllasuse poole pealt.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee