Eesti uudised

ÕL ARHIIV | Peegel: poisid, kirjutage ikka niipalju tõtt ja fakti, kui vähegi saate! (16)

Ohtuleht.ee, 18. mai 2019, 17:14
Pilt on illustratiivne.Foto: Ilmar Saabas / Ekspress Meedia
Täpselt 100 aastat tagasi sündis Eesti ajakirjanduse isa Juhan Peegel. Taasavaldame loo temast, mis ilmus esmakordselt Õhtulehes 6. novembril 2007.

***

Juhan Peegli kunagise kolleegi Hagi Šeini sõnul oli Juhan Peegel imearmas helge inimene.

''Kõik hoidsid tema ümber kokku, nagu emapuu ümber ja eks ta oli ajakirjanduskoolile sama, mis Ernesaks laulupeole või Keres spordile,'' meenutab Šein. ''Väga suur mees meie kõigi jaoks. Nii lihtne, nii selge, nii helge. Tal oli imeline omadus, et päike paistis alati, kui ta toas oli.''

Avaliku Sõna Nõukogu esimees ja ajakirjandus-professor Epp Lauk leiab, et Juhan Peegel oli Eesti üks parimaid ajakirjanikke ja eeskuju tulevastele põlvedele.

"Tema kohta ei suuda keegi täita," mõtiskleb Lauk, kes oli ühtlasi Peegli hea tuttav. Ta arvab, et Peegel saavutas elus kõik, mida soovis ja enamgi veel.

"Võib julgelt öelda, et tema üksi alustas eesti ajakirjandusloo uurimist," mõtiskleb Lauk, kellel on hea sõbra kirjeldamiseks raske sõnugi leida, sest Peegel lahkus meie hulgast täna üsnagi ootamatult pärast lühiajalist haigust.


Mida tähendas Juhan Peegel eesti ajakirjandusele? "Rohkem kui me arvata oskamegi. Tema panus on mõõtmatult suur ja tähtis," leiab ajakirjandus-professor Epp Lauk.

Ettevõtja ja maailmarändur Tiit Pruuli meenutuste kohaselt oli ta üks viimaseid, kelle kursusele professor Peegel 1990. aastate keskpaigas veel loenguid luges. ''Peegel oli siis juba legend. Aga mitte ainult legend. Ta oli igapäevane eeskuju sellest, kuidas elada ja töötada totalitaarses ühiskonnas nii, et sa ei muutu selle ühiskonna mängukanniks ega kaasajooksikuks. Näide sellest, kuidas olla lõpuni hea ja aus inimene,'' rääkis Pruuli.

Peegli kunagine õpilane Erki Berends meenutas, et Peegel eriti oma tudengite peale häält ei tõstnud. ''Peegli suust kostus vaid raske ohe, kui keegi oli midagi valesti teinud või millegagi hakkama saanud,'' meenutas ta. ''See oli kõvem kui kõuekärgatus ja mõjus palju tugevamalt kui Peegel ohkas ja talle omase pilguga vaatas, mida teda tundvad inimesed peaksid päris hästi teadma. Siis oli ikka häbi küll kui see ohe sealt tuli.''

"Kui ma hakkasin ära minema, võttis Juhan mu käed pihku, et tule mind ikka alati vaatama. Ja siis läks tal ka silmanurk märjaks," meenutab 1957. aastal Tartu Ülikooli ajakirjandust õppima asunud Enn Anupõld oma viimast kohtumist õpetaja ja hea sõbraga.

Viimati kohtus Anupõld Juhan Peegliga kuu aega tagasi. "Kevadega võrreldes oli Juhan palju virgem ja paremas seisus, viskas nalja." Anupõllu sõnul oli Juhan harukordne inimene. Vaikse olemisega. Kellest aga kõik väga lugu pidasid.

"Vaikse tasase häälega ta meid seal õpetas. Kõige olulisem oli Juhani juures ehk isegi see, kuidas ta meis väärikust kasvatas. Ning kogu aeg kordas ta, et poisid, kirjutage ikka niipalju tõtt ja fakti, kui vähegi saate.

Anupõllu arvates oli Peegel eesti ajakirjandusteaduse isa. "Kui poleks olnud Juhanit, poleks ka Tartu Ülikoolis suurel sügaval vene ajal hakatud ajakirjandust õpetama, see on Juhani teene," kinnitab Anupõld.

"See on kirjeldamatu, millise huumorsoonega see mees ta oli," iseloomustab Ivo Linna oma onu Juhanit.

"Kahjuks ei suuda ma kunagi täpselt kirjeldada ega ka kirja panna, kuidas me ükskord tema sünnikodus lage lõime. Lõime kolmekesi. Onu Juhan, kadunud onu Voll ja mina. Ja kuidas need vennad omavahel siis teineteist selle töö juures aasisid! Mina olin nagu rohkem abitööline, aga ma ei saanudki õieti midagi teha, sest ma ainult naersin. Ja minu ema, kes oli ju nende õde, tuli neid lahutama. Iga lause oli pärl, iga lause oli nali. Ja kõik see esitus. See oli midagi müstilist. Ja sellistel puhkudel on alati tohutult kahju, et varrukast pole diktofoni võtta," jutustab Ivo Linna. 

"Kuu aega tagasi hakkasin Juhan Peegliga läbi rääkima, et kas saaks ekraniseerida tema romaani "Ma langesin esimesel sõjasuvel". Peegel andis nõusoleku. Arvan, et see on üks viimaseid lepinguid, mille ta 12. oktoobril alla kirjutas," räägib Estinfilmi produtsent Mati Seping.

Esialgsete plaanide kohaselt vändatakse film 2009. aasta suvel. Seping ütleb, et kindlasti saab ka linateos sama pealkirja. ""Ma langesin esimesel sõjasuvel" on väga filmilik pealkiri," kinnitab Seping.

Juhan Peegel suri täna 88-aastaselt.

Peegel lõpetas 1938. aastal Saaremaa ühisgümnaasiumi, aastal 1951 Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal. Aastail 1938-1939 töötas Kuressaares ajalehe Meie Maa toimetajana ning Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti Laskurkorpusse.

Ka on Peegel avaldanud ilukirjanduslikke teoseid, sealhulgas nii lühiproosat, humoristlikke lühipalu, paroodiaid kui ka mälestussugemelise sõjaromaani "Ma langesin esimesel sõjasuvel".

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee