Maailm

Suri esimese aatomipommi heitnud mees (17)

Aadu Hiietamm, 3. november 2007 00:00
LENDUR: Hiroshima kohale aatomipommi viinud lennukit juhtis Paul W. Tibbets, kes pani pommitajale B-29 oma ema nime, Enola Gay. Tibbets suri neljapäeval 92aastaselt. Foto: Scanpix
Ameerika Ühendriikides Ohio osariigis Columbuses suri neljapäeval 92aastaselt oma kodus erukindral Paul Warfield Tibbets, kes läks ajalukku Teises maailmasõjas Hiroshimale esimese aatomipommi heitjana.

Ta oli pikka aega kannatanud südamevaevuste käes.

Kolonel Paul Tibbets juhtis 30aastase piloodina pommitajat B-29 Superfortress, mis startis 1945. aasta 6. augusti öösel Vaikses ookeanis Tiniani saarelt ja võttis suuna Jaapani linnale Hiroshimale. Tibbets oli lasknud pommitaja kerele maalida oma ema nime, Enola Gay. Täna võib seda lennukit täielikult restaureerituna näha Washingtoni Dullese lennuvälja lähistel Chantvilly lennundusmuuseumis.

Pommilennuki pardal oli peale Tibbetsi 13 meeskonnaliiget ja ligi viis tonni kaalunud aatomipomm, mida kutsuti hellitlevalt Little Boy´ks (Väikemeheks). Kell 8.15 hommikul heideti 9450 meetri kõrgusel lendavalt pommitajalt aatomipomm Hiroshimale. Pärast 43 sekundit kestnud vaba langemist plahvatas see 580 meetri kõrgusel ning põhjustas Hiroshimas tohutuid purustusi. Pommi võimsus vastas 13 kilotonnile trotüülile.

Avanes õudne pilt

"Kui Dante oleks olnud koos meiega lennukis, oleks see temas õudust tekitanud. Linn, mida me olime mõni minut varem nii selgelt päikesepaistes näinud, kadus pärast aatomipommiplahvatust täielikult kohutavasse suitsu- ja tulevaipa," ütles Tibbets aastaid hiljem ühes intervjuus.

2005. aasta 6. augustil, 60 aastat pärast aatomipommi viskamist, ütles Paul Tibbets, et ta teeks seda ka nüüd, kui sõjaolukord seda nõuaks.

Lööklaine ja tohutu kuumus tapsid Hiroshimas linna 350 000 elanikust kohe 75 000–80 000.

Vigastused ja radioaktiivne kiirgus kasvatasid ohvrite arvu juba 1945. aasta lõpuks 140 000ni. Tänaseks ületab esimese aatomipommi ohvrite arv juba 240 000 piiri.

See ei olnud veel kõik – kolm päeva hiljem, 9. augustil 1945 purustas teine aatomipomm teise Jaapani linna, Nagasaki. Linna umbes 200 000 elanikust hukkus kohe 27 000 ja aasta lõpuks oli surnud umbes 70 000 inimest. Tänaseks on see pomm nõudnud üle 143 000 elu. Nagasakile aatomipommi visanud pommitajat B-29 juhtis piloodina tol ajal 25aastane Charles W. Sweeney, kes hiljem tõusis USA õhujõududes samuti kindrali auastmesse. Tema suri 15. juulil 2004. aastal 84aastasena.

Paul Tibbets jäi 1966. aastani USA õhujõudude teenistusse, kust lahkus kindrali auastmes. Pärast lennuväge juhtis ta kuni 1987. aastani eralennukeid Euroopas ja hiljem koduosariigis Ohios. Jaapani pinnale ta oma jalga ei tõstnud.

Tibbetsi tuhk merre

Paul Tibbetsi viimane soov oli, et talle ei korraldataks matuseid ega paigaldataks hauakivi. Tibbets kartis, et tema hauakoht võib saada protestimiskohaks, ütles tema sõber Gerry Newhouse.

Seetõttu soovis Tibbets, et tema surnukeha tuhastatakse ja tuhk puistatakse lennukipardalt merre. Tõenäoliselt täidab selle soovi Tibbetsi lapselaps, pommitajal B-2 lendav kolonelleitnant Paul Tibbets IV.

Aatomipommide heitmisest Hiroshimale ja Nagasakile on möödas üle 62 aasta ning endiselt arvab üle 55% ameeriklastest, et president Harry Truman langetas tookord õige otsuse.

USA on kaitsnud aatomirünnakut Hiroshimale ja Nagasakile väitega, et sellega välditi ohvriterohket maismaarünnakut Jaapanisse Teise maailmasõja lõpul. President Truman aitas säästa sadade tuhandete või isegi miljonite jaapanlaste ja ameeriklaste elusid, põhjendavad aatomirünnaku toetajad, kelle arvates olid jaapanlased fanaatikud ning oleks võidelnud viimse meheni.

Tõepoolest, Jaapan alistus 15. augustil 1945, kuus päeva pärast aatomipommi viskamist Nagasakile. Kriitikute väitel oleks Jaapan seda teinud ka ilma aatomirünnakuta ning USA heitis aatomipommid eelkõige selleks, et tugevdada sõja järel oma positsiooni Nõukogude Liidu vastu.

Aatomirünnaku toetajad unustavad aga president Harry Trumani aegse staabiülema admiral William Leahy hilisema arvamuse.

Väärib tähelepanu, et USA tegutses 1945. aasta suvel väga kiiresti. Juuni lõpuks oli USAl valminud kolm tuumapommi, mille olid Los Alamoses ülisalajase projekti "Manhattan" raames välja töötanud riigi juhtivad teadlased. 16. juulil 1945 katsetati neist ühte Trinity objektil, kus praegu asub White Sandsi raketipolügoon, ning juba kolm nädalat hiljem rünnati Hiroshimat.

Jaapan peab Hiroshima ja Nagasaki pommitamise aastapäeval traditsiooniliselt suuri mälestustseremooniaid, riigivõimud tõotavad mitte kunagi omandada tuumarelva ja kutsuvad ka maailma tuumariike oma arsenalist loobuma.

Hiroshima linnapea Tadatoshi Akiba mõistis tänavuses aastapäevakõnes tuumariigid hukka, mainides eraldi Ameerika Ühendriike.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee