Uudised

Eesti Spordigümnaasiumi kolm aastakümmet  

29. aprill 1997, 00:00

TOIVO TUKK

Eelmisel nädalavahetusel tähistas oma 30. aastapäeva Eesti Spordigümnaasium, õppeasutus, mis on Tallinnas endise Tondi mõisa maa-aladel ja viimasel 25 aastal ka Otepääl eksisteerinud erinevate nimede all.

Õppetööd alustati 1967. aasta 1. septembril Tallinna Spordiinternaatkoolina, baasiks hooned, mis olid valminud 1960-1961 Tallinna II internaatkooli jaoks. Alates 1990. aasta 1. septembrist kannab kool oma praegust nime, siis liideti Tallinna Spordikolledz^ ja Eesti NSV laste- ja noorte spordikool.

ESG-st on tulnud olümpiavõitjaid

Spordigümnaasiumi panus meie spordiliikumisse on olnud märgatav. Kui Eesti 1992. aasta olümpiakoondisse kuulus Barcelonas viis ESG lõpetanut, siis 1996. aastal Atlantas oli neid juba 17. Taliolümpiamängudel 1992. aastal oli ESG koolitusega sportlasi 8, kaks aastat hiljem Lillehammeris 11, tänavustel suusaalade MM-il Trondheimis aga 10.

Olümpiamängudelt on ESG vilistlased toonud kaks kuldmedalit (Viljar Loor 1980 ja Tiit Sokk 1988), ning ühe pronksmedali (Allar Levandi 1988). Täiskasvanute MM-ilt on võidetud 3 kuld-, 3 hõbe- ja 5 pronksmedalit (juunioride ja noorte MM-ilt vastavalt 7, 6 ja 6), EM-võistlustelt 7 kuld-, 2 hõbe- ja 2 pronksmedalit (22, 3, 2). Sellega saavutuste loetelu ei piirdu.

Milline on teeneka spordilava tänane päev? Seda sai juubeli eel küsitud ESG järjekorras viiendalt direktorilt Vello Varikult. Kogenud pedagoog nentis, et muutused meie ühiskonnas pole jätnud puudutamata ka spordigümnaasiumi. ESG õpilaste nimekirjas on alates 1990. aastast 400 inimest, neist 80 õpib Otepääl. See on optimaalne arv, mõned muidugi langevad õppeaasta jooksul välja, tavaliselt jäädakse kimpu just õppimisega, harvemad on juhud, kui oodatust kehvemaks jääb spordi pool.

Sportlaseks tahtjaid jätkub

Sporti ja õppimist seostada soovijaid on siiani jätkunud. Mõnedel aladel (tennis, vehklemine, ujumine) tullakse õppima alaliidu soovitusega, neil aladel konkurssi ei toimu. Kogemused näitavad, et mitte iga laps ei pea vastu koormusele, kus lisaks õppimisele tuleb veel kaks korda päevas trenni teha. ESG-s õpitakse 8.-12. klassini, Eesti Vabariigi taassünni eelsel neljal-viiel aastal praktiseeriti ka 13. klassi. Nüüd ei ole enam nii palju soovijaid, et õnnestunuks komplekteerida klass. Kõik tahavad kiiresti ellu astuda, kas siis kõrgkooli minna või tööle. Erandeid siiski on, näiteks on kahele perspektiivikale suusatajale, Katrin Šmigunile ja Jaana Rehemaale koostatud viimase aasta õppeprogramm nii, et nad teevad selle läbi kahe aastaga. Langevad ju suusatajate hooaeg ja kooliaeg kokku. Vello Varik ütleb, et mõlemad on tublid tüdrukud, õpivad neljadele-viitele.

Sportimine on läinud kallimaks ja vanemail, kes soovivad, et lapsed sporti teeksid, tuleb rahakottide raudu üha rohkem avada. ESG ei suuda enam muretseda kõigile vajalikku treeninguvarustust, küll aga kindlustab võistlusvarustusega. Igal kahe aasta tagant saavad pallimängude võistkonnad uue varustuse, kuid juhtub sedagi, et uut esindusrõivastust tuleb oodata 3 aastat.

ESG eelarve oli mullu 1,4 miljonit, suurem osa sellest kulub küttele ja elektri eest tasumisele, hindade tõus tingib seda, et õppetööle saab üha vähem kulutada. Tasuta on õppuritele õppetöö, majutus ja toitlustamine. Toitu saab ESG õppur päevas 44 krooni ja 40 sendi eest. Õpilased on oma köögipersonaliga väga rahul, on kiidetud, et toit läheb üha paremaks.

Nõukogude aja lõpul liikus mitmeid plaane tollase TSIK-i juurde uute baaside rajamiseks. Vello Varik naeratab nukralt ja märgib, et eks need nüüd kusagil riiulil tolmu. Muret teeb juba 25 aastat ekspluateeritud kilehall, mis vaatamata igasuguste normide ületamisele ikka veel püsti seisab.

ESG kasutab ka teisi Tallinna spordibaase, mille eest muidugi üüriraha tuleb tasuda. Need asuvad tavaliselt linna teises servas ning treeningute aeg üha pikeneb.

Tippspordi tugipunkt

Spordiringkondades on ammu tiirelnud mõte, et ESG baasil tasuks teha tõeline Eesti spordi tugipunkt, mis võimaldaks kaasaja tingimustele vastava elamise-treenimise-võistlemise ja taastumise.

Vello Varik ütleb, et säärase idee vastu pole tal midagi. Tasapisi on seda praktiseeritud nii, et üks sektor eraldatakse nende lõpetajate tarvis, kel pole võimalust pealinnas mujal elada. Paar aastat oli elamis- ja treenimisvõimalus tasuta, nüüd on kokkulepe, et igaüks maksab 300 krooni kuus. On ju teada, et sportlaskarjääri üks raskemaid momente on üleminek juunioride klassist täiskasvanute hulka, kus enam mingeid hinnaalandusi ei tehta. Pedagoog teab sedagi, et noor on ju kulutanud palju aega spordi tarbeks, milleks seda aga teha, kui ta kohe peale kooli lõpetamist spordi sinnapaika jätab, küsib ta?

Taastumiskeskus Rein Jalaku eestvõttel

Doktor Rein Jalak on lubanud Tondile luua sportlaste taastumiskeskuse, ESG on selle tarbeks ruumid eraldanud. Ehk saab seal teha muidki uuringuid. Lähematest plaanidest rääkides märgib Varik, et jalgrattaosakond tahetakse Tallinnast üle viia eelkõige Otepääle. Seda eelkõige ohutusnõudeid silmas pidades, sest linnast sobilikule treeningtrassile jõudmine võtab aega ja pealinnas, ning selle läheduses pole rattaga sõitmine üldse ohutu.

Praegu on ESG-l Tallinnas 11 ala osakonnad, millele lisandub 4 suusaala Otepääl. See aga ei välista, et vähemlevinud alade esindajad ESG-s õppida ei saaks. Tavaliselt on koolis paarikümne ala esindajaid. Ikka on nii, et on alaliite, kes ei suuda komplekteerida tervet rühma. Need kukuvad siis ära, asemele tulevad elujõulisemad. Nii nagu eluski.

Positiivse näitena toob Varik neidude võrkpalli, negatiivsena jäähoki. ESG võrkpallinaiskond tuli tänavustel Eesti meistrivõistlustel hõbemedalile.

ARHIIVIFOTO

ESG 17. lennu vilistlane Tiit Sokk tuli 1988. aastal olümpiavõitjaks.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee