Foto: Aldo Luud
Oliver Rand 22. oktoober 2007 00:00
Laupäeval suri 97aastasena Vanemuise teatri kauaaegne näitleja ja laulja Helend Peep, kes lõi etendustes kaasa veel seitse aastat tagasi.

"Nädal aega enne tema lahkumist sattusime Tartus Riia mäe all bussipeatuses vastastikku ja sõitsime ühe peatusevahe koos," meenutab viimast kohtumist kolleegi ja sõbraga Vanemuise näitleja Lembit Eelmäe (80). "Vaatasin tema näkku ja midagi oli seal teisiti. Ta oli kuidagi näost ära jäänud... Nüüd siis tuli teade, et teda enam pole."

"Inimesena oli ta suurepärane. Rahulik ja elutark. Kuigi teatris tekivad ikka intriigid, ei tekitanud tema neid kunagi. Vastupidi, ta ei upitanud ennast iialgi esile. Teda iseloomustasid lihtsus, südamlikkus ja mahe huumorisoon. Mina ei mäleta poole sajandi jooksul ainsatki korda, kui ta oleks teravaks läinud või kellegi peale karjunud," räägib Eelmäe.

Kolleegi sõnul armastas Helend Peep ilu ja kunsti. "Kui ajakirjanikud tema 90. ja 95. sünnipäeval küsisid, mis on tema pikaealisuse saladus, vastas ta – muusika, ilu, lilled ja noored naised. Naisi armastas ta väga, kuid ei läinud kunagi labaseks. Tal olid naiste juures muud väärtused esiplaanil kui välimus," meenutab Eelmäe.

Tema sõnul elas Helend Peep väga tervislikult, hoidus suitsust ja vägijookidest ning tegi sörkjooksu veel vanas eas.

"Alati optimistlik, abivalmis, oma töödes järjekindel ja pühendunud – niimoodi jääb ta kolleegide mälestusse," sõnab Lembit Eelmäe.

Omamoodi sümboolne on seegi, et Helend Peep oli vaid neli aastat noorem kui kutseline eesti teater.

Vitaalsust jagus vanahärral eluloojakuni, sest veel tänavu aasta algul osales ta ETV kontsertsaates, mis pühendati Eesti kutselise teatri 100. aastapäevale. Saate lõpul laulis ta koos Mart Toomega kuulsat "Kerjuse laulu".

Vanemuise näitleja on ka Helend Peebu poeg Ao, kes kolm päeva enne isa surma sai kuuekümneseks.

Helend Peep

29. juuli 1910 – 20. oktoober 2007

On mänginud muusikalavastustes ja draamatükkides ning Ida Urbeli käe all ka tantsinud.

1938. aastast oli Peep aasta Vanemuises koorilaulja, 1939.–1942. aastani Kuressaare teatri näitleja, 1942.–1944. aastani mängis Tallinna Töölisteatris ja 1944.–1946. aastani Noorsooteatris, tuli siis Vanemuisesse ooperisolistiks ja alates 1957. aastast oli draamanäitleja.

Ta tegi kaasa Tallinnfilmi ja Mosfilmi 16 mängufilmis ning on mitmele põlvkonnale meelde jäänud "Kerjuse lauluga" Boris Kõrveri operetist "Ainult unistus".

Tema hobid olid šaržide joonistamine ja koduloo uurimine. 2001. aastal avaldas ta biograafia "Nende helinate saatel".