Põltsamaa sai veinipealinnaks

20. juuli 1998 00:00

Veinid rajavad linnapea sõnul teed kultuurielu keskusele

KERSTI NEIMAN

Põltsamaa linnapea Margi Ein kuulutas oma kodulinna veinipealinnaks, veinikeskuse tiitli on linnale välja teeninud Eesti suurim veinitootja Põltsamaa Felix.

Kunagine Liivimaa vasallkuningriigi pealinn Põltsamaa sai laupäevasel lossipäeval taas pealinnaks, sedakorda veinipealinnaks. Põltsamaa ordulinnuse õuel pakkusid oma toodangut Eesti veinitootjad, kohaliku rahvateatri näitlejad pidasid veinikarikale rüütliturniiri ning õhtu tipnes romantilise ilutulestikuga Põltsamaa jõe kaldal.

Kaheksakümneaastase veinitootmisajalooga Põltsamaa Felixi turundusjuhi Anti Orava sõnul toodab praegu Norra toiduainetekontsernile Orkla kuuluv Põltsamaa tehas kümmet sorti veini, mis moodustab kodumaa veinitoodangust viiendiku. Orava sõnul on viimastel aastatel eestlaste seas populaarsust võitnud kuivemad kvaliteetveinid, sest enam tarbitakse veini toidu kõrvale ja eestlaste veinimaitse areneb Lääne-Euroopa veinimaitse suunas. Kõige enam müüb Põltsamaa jätkuvalt mustasõstraveini Põltsamaa Tõmmu, kuid sel suvel on populaarsust võitnud punane tammehõnguline ja valge rislingtüüpi maitsebuketiga lossivein.

Anti Orava sõnul on Põltsamaa Felixil kavas toota ka erivillimisega eliitveine. Esimese eripartiina katsetati 1986. aastal valminud ning väga hästi õnnestunud Põltsamaa Kuldset, mis tänu tolleaegsele "kuivale seadusele" ära peideti, kuid mis osutus üheksakümnendate alguses üles leituna väga kvaliteetseks ja aromaatseks veiniks.

Põltsamaa veinikeskuseks saamist valmistas ette ka Eesti esimese veinikeldri avamine ordulinnuse hoovis. Veinikeldris saab joovastava rüüpe mekkimise kõrval ka ülevaate veinitootmise ajaloost Põltsamaal ja asjalikku nõu veinijoomise kohta.

Lossipäevaks ja veinikeldri sisseõnnistamiseks oli Põltsamaa linnapea Margi Ein märjukest proovima kutsunud kõik Eesti naislinnapead, kellest kohale tuli neli. Tema sõnul saab Põltsamaa uue tiitliga paremini turiste kohale meelitada ja linna pikka toiduainetetööstuse traditsiooni kinnistada.

Veinipealinnast kultuuripealinnaks

Linnapea Margi Eina sõnul on linnal lisaks veinikeskuseks saamisele eesmärk saada kultuurielu keskuseks. 14. sajandil valminud linnusekompleksi tahab linnavalitsus esialgu restaureerida ja kujundada linna haldushooneks, kuid Põltsamaad külastanud peaminister Mart Siimann ja kultuuriminister Jaak Allik on arutanud ka pikas perspektiivis kultuuriministeeriumi ületoomist Põltsamaa lossi väravahoonesse. Hinnalise lossi täiel kujul restaureerimiseks läheb linnapea sõnul tarvis ligi 100 miljonit krooni, kuid valitsus on lubanud pärast Tartu Jaani kiriku restaureerimist keskendada kogu tähelepanu Põltsamaa lossikompleksi taastamisele.

Kultuuripealinnaks kujunemist valmistab ette ka tänavu veerandsaja aasta vanuseks saav Sõpruse park, kuhu on Ants Paju eestvõttel istutanud puu kümned maailmakuulsad avaliku elu tegelased, sportlased, poliitikud ja diplomaadid. Ants Paju avaldas lootust, et fosforiidisõja ja perestroika ajal eestlastele hingejõudu andnud park saab lähiajaloo kroonikaks ja iga Eestit külastav kõrge riigi- ja kultuuritegelane istutab parki oma puu. Presidentide alleele istutas esimese võrse sel kevadel Eestit külastanud Islandi president Olaf Grimsson. Sügisesel pargi aastapäeval oodatakse pühamuks pürgivasse parki oma puud istutama ka Lennart Merit.

VAMBOLA SALUPUU foto

Põltsamaa Felixi turundusdirektor Anti Orav kinnitab, et just tema juhitud tehase kvaliteetveinid teevad Eestimaa südames asuvast Põltsamaast veinipealinna.

VAMBOLA SALUPUU foto

Põltsamaa mõlgutab mõtteid saada kultuuripealinnaks, 14. sajandist pärit linnuse väravahoonet näevad linnaisad vaimusilmas tulevase kultuuriministeeriumina.

VAMBOLA SALUPUU foto

Veerandsaja aasta vanusest Sõpruse pargist tahab selle asutaja Ants Paju teha Eesti lähiajaloo kroonika ja kutsuda sinna puud istutama kõik Eestit külastavad tähtsad poliitika- ja avaliku elu tegelased.