Eesti uudised

Franz oli väärikas loom, persoon (39)

Gunnar Press, 10. september 2007, 00:00
KURB LÕPP: Puurist välja pääsenud Franz tuli uinutada. Loom jäigi norinal magama, ent hingamine lakkas veel enne, kui ta puuri tagasi jõuti viia.  kanal 2 reporter
Laupäeval lahkus elavate seast Tallinna loomaaia kuulsamaid ja väärikamaid loomi, 19aastane jääkaru Franz. Zoopargi direktori Mati Kaalu sõnul tabas korvamatu kaotus kogu maailma loomaaedades elavate jääkarude asurkonda.

"Franz kuulus nende hulka, keda loomaaias persoonideks kutsutakse," teatab Kaal. "Ta oli looduses sündinud ning praegustes tingimustes, kus jäämüts sulab, on Franzu asendamine samaväärse karuga praktiliselt võimatu."

Lahkunu kaalus pisut üle 500 kg.

Uinutav süst toimis, ent hingamine lakkas peagi

Talitaja lõpetas laupäeval jääkaru puuri puhastamise, kuid unustas lahkudes puuriukse lahti. Loom kõmpis uksest välja, kuid jäi puuri ja meetrikõrguse barjääri vahele.

"Franz oli isase jääkaru kohta väga malbe. Puurist lahkudes läks ta endast väga välja, sest ta tahtis tegelikult puuri tagasi. Tal polnud ideedki kedagi rünnata, ta kannatas hingeliselt hoopis ise," selgitab loomaaia vanemmetoodik Aleksei Turovski.

Loomaaiatöötajad asusid barjääri taha kogunenud rahvamurdu vaikselt laiali ajama. Samal ajal tulistati mõmmikut uinutava süstlanoolega. Karu jäigi norinal magama, ent hingamine lakkas veel enne, kui ta puuri tagasi jõuti viia.

"Patsient ei tulnud narkoosist välja. Selge, et ta oli šoki läbi nõrgenenud, kuid mis täpselt juhtus, seda alles selgitame," ütleb Turovski. "Meie teada oli Franz heas vormis, aga selge, et talle ei saanud teha pidevat perearstiuuringut."

Tolle õnnetuseta oleks Franz võinud elada umbes 40aastaseks.

Sündis Franz Josephi maal, saabus Tallinna lennukiga

SL Õhtulehele antud (veel ilmumata) intervjuus selgitab Turovski, et loodusest hangitakse loomi kahel juhul: siis, kui nende asuala ähvardab ökokatastroof või kui loomaaias käib niinimetatud paljuneva grupi loomine või remont.

"Näiteks on loomaaial neli ohusoleva liigi emast isendit, aga isast pole ja ei leidu ka teist loomaaeda, kust selle võiks hankida. Iga looma loodusest hankimine on haruldane ja toimub eriotsusega."

1988. aasta alguseks olid Tallinna ja Moskva loomaaednikud saanud loa tuua neli isast karupoega Barentsi merest Franz Josephi maalt. Neljaliikmelisse ekspeditsiooni kuulus ka loomaaia zoo-abidirektor Vladimir Fainštein.

"Uinutanud suured karud, võtsime kummastki koopast kaks eelmise aasta lõpul sündinud ning seks ajaks umbes kolmekuust isast. Nad elasid kolm nädalat meie laagris, said süüa, harjusid. Siis viis sõjaväe transpordilennuk meid Vorkutasse, sealt reisisime liinilennukiga Moskvasse. Kaks karu jätkasid teekonda Tallinna," meenutab Fainštein ja kiidab, et valged karvapallid talusid lendu hästi.

Franz Josephi maal pani ekspeditsioon Tallinnale valitud karude hüüdnimedeks Ice ja Berg. Eestis toimunud ametlikul ristimisel sai Ice´ist Franz ja Bergist Joseph.

Lapsed on ilmale toonud Kaasanis sündinud Vaida

Viimase vastu saadi Kaasani loomaaiast peagi vahetuseks kolm aastat vanem emane jääkaru Vaida. Turovski sõnul loodigi niimoodi Tallinna väärtuslik jääkarude paljunev grupp.

Franzul oli pealehakkamist küll ning Vaidal sündisid terved ja tugevad mõmmikud Jasper, Marta, Mart ja Frida. Neist siia on jäänud üksnes Frida. Jasper elab Leedus, Marta ja Mart aga kolisid koguni Hiinasse.

"Võimalik, et Vaida on sünnitanud rohkemgi, kuid et ta tegutseb sel ajal pesakoopas, pole me asjadega päris kursis – igatahes ellu pole rohkem loomi jäänud," ütleb Kaal.

Turovski lisab: "Karul on tiinuse algnädalatel väga tundlik periood ja tiinuse katkemine tavaline nähtus."

Igatahes võib loota, et Vaida on Franzust tiine praegugi. "Suvel oli ilus paaritus," tähendab Turovski. Kaalu sõnul saab asi selgeks uueks aastaks. Seni jääb üle vaid pöialt hoida.

Uut jääkaru on kehvadesse ruumidesse raske hankida

Nii ehk teisiti tekitab seis aga muret. Peaks Vaida ilmale tooma ühegi poja, jõuab tolle paaritumisaeg kätte alles kuue- kuni seitsmeaastaselt (emakarul siiski juba paar aastat varem). Isegi kui sünnib karupoiss, ei saaks ta aga järglasi muretseda ema ega õe Fridaga, kes saab jõulude paiku viieseks.

Eestis pole nii väärtuslikku jääkaru varem olnud. Sestap võtab loodusmuuseum hoiule nii Franzu naha kui ka skeleti. Kas need ka publikule vaatamiseks välja pannakse, selguvat siiski hiljem.

Ja Vaida?

"Ta saab loomulikult aru, et kõrvalpuuris elanud Franzu pole enam," ütleb Kaal. "Aga et jääkarud ei ela perekonnana, vaid saavad kokku üksnes paaritumiseks, pole Vaida lein usutavasti väga raske."

Neelas küpsise koos purjutaja labakäega

SL Õhtuleht on Franzust ja tema järeltulijatest varemgi kirjutanud. Näiteks 2000. aastal, kui poliitikute Mart Laari ja Mart Siimanni ristitud poeg Mart Pekingi loomaaeda kolis.

2004. aasta suvel ületas Franz taas uudiskünnise, kuid vähe nukrama loo pärast. Nimelt jäi sõpradega loomaaias purjutanud keilalane Janek (31) põõsasse magama ning ärkas alles keset ööd, kui zoopark juba kinni oli pandud. Johmane mees leidis taskust küpsise ja läks sellega Franzu kostitama. Mõmmik ahmas maiust sedavõrd aplalt, et hammustas üksiti ära ka purjutaja puurivarbade vahelt läbitopitud labakäe.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee