Kodujurist: Toimetulekutoetusega ei tule toime
33 aastat õpetajana töötanud N. L. kirjutab: "Jaanuarist tõsteti mu pension 911 kroonini kuus. Paraku suurendati ka eluasemekulusid. Ühetoalise korteri eest paneelmajas maksin jaanuaris juba 636 krooni. Minu naabri üüriarve kahetoalise eest oli 850 krooni - 50 krooni enam kui ta pension.
Et eelmistel aastatel ei nõutud eluasemekuludeks üle kolmandiku sissetulekust, tulin omadega välja, nüüd mitte, kuigi saan 185 krooni eluasemetoetust, et kätte jääks toimetulekupiir - 460 krooni."
Õpetaja küsib, kuidas on selle rahaga võimalik välja tulla pensionäril, kellel seadusjärgseid ülalpidajaid pole, ja kas mõeldi ka inimesele, kui selline kord kehtestati.
Olen sel teemal saanud palju kirju ja jagan arvamust, et selle rahaga toime ei tule. Toimetulekupiiri määramisel lähtuti üksi elava täiskasvanu minimaalsetest tarbimiskulutustest.
Lähemalt uuest toimetulekutoetusest. Sotsiaalministeeriumi ametnikud on ajakirjanduses teada andnud, et enne selle määruse allakirjutamist eelmise aasta detsembris, oli tehtud kaks aastat eeltööd ja põhinäitajate osas võeti eeskuju Soomest. Nii ongi valitsuse mulluse 23. detsembri määrusega nr. 318 (RT I 1996, 91, 1615) kehtestatud ühtne toimetulekutoetus senise eluaseme- ja toimetulekutoetuse asemel.
Raha selle toetuse maksmiseks andis riik kohalikele omavalitsustele, kes maksavad toimetulekutoetust inimestele, kelle tulud pärast alaliste eluasemekulude katmist normpinna ulatuses on alla valitsuse kehtestatud minimaalset toimetulekupiiri - 460 krooni.
Kui peres on üle ühe inimese, võetakse toimetulekutoetuse maksmise aluseks perekonna summaarne tarbimiskoefitsient, kus esimese pereliikme koefitsient on 1, ülejäänuil 0,7. Näiteks viieliikmelise perekonna toimetulekupiiriks on 1748 krooni (tarbimiskoefitsient 3,8 x 460).
Toimetulekutoetuse määramisel on aluseks pere sissetulek. Perekonnaliikmeteks loetakse toimetulekutoetuse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielusuhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või teisi ühist tuluallikat kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid.
Et saada toimetulekutoetust jooksval kuul, tuleb taotlus koos sissetulekut tõendavate dokumentidega esitada kohalikule omavalitusele 20. kuupäevaks. Kui sissetulek pärast eluasemekulude katmist normpinna ulatuses on alla toimetulekupiiri, tuleb toimetulekutoetust taotleda tõesti igas kuus.
Kuna üheliikmelise perekonna puhul loetakse tuba normpinnaks, on seaduspärane, kui kirja kirjutajale makstakse 185 krooni toetust, et kokku jääks tal elamiseks 460 krooni kuus. Aasta algul oli seoses uue korra rakendamisega tõrkeid, kuid loodetavasti lahenevad arusaamatused peagi.
Seega on toimetulekupiiri kehtestamiseks ja sellest tuleneva toetuse määramiseks seaduslik alus olemas. Eespool märgitud määruste kehtestamisel lähtuti 1995. aasta sotsiaalhoolekande seadusest, mis sätestab toimetulekutoetuse saamise õiguse inimestele, kelle kuusissetulek on alla valitsuse kehtestatud minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri.
Sama seadusega on kehtestatud ka täiendavad sotsiaaltoetused, mida kohalikud omavalitsused võivad maksta oma eelarvest. Vajadusel tuleb seda neilt ka nõuda.
