Eesti uudised

1967 tabas Eestit sajandi torm (1)

Allar Viivik, 8. august 2007, 00:00
KATUS LENDAS: Pelgurannas lammutas orkaan neljakorruseliste majade katuseid. Kokku lõhkus torm Eestis 40 000 m² aknaid ja 800 000 m² katuseid.  Eesti Filmiarhiiv
Kui praegu hellitab Eestit troopiline suveilm, siis täpselt 40 aastat tagasi märatses siin pöörane orkaan, mis hävitas mitu miljonit tihumeetrit metsa ja rebis majadelt katuseid.

1967. aasta 6. august algas ilusa ilmaga, kuid läänest lähenes Eestile meeletu maru. Läänerannikule jõudsid torm ja paduvihm õhtuks – tuule kiirus oli 30–35 m/s.

Haapsalus elav Linda Kurova meenutab, kuidas maru tema kodu õunaaias Kalda tänaval puhta töö tegi. "Mees püüdis puid päästa ja katsus neid püsti hoida, aga kus sa orkaani vastu saad..."

Meri tõusnud Kalda tänaval peaaegu majadeni. "Aga Ernst Enno ausamba juures lõid lained kõvasti üles. Ja kuudid ujusid vee peal, koerad katusel," kirjeldab Kurova. Tema õe kodu lähedal Jaama tänaval lennutanud tuul ühelt majalt plekk-katuse ja katuseta jäi ka linnakese jaama pikk perroon. Ning Paralepa mets meenutanud pigem raielanki.

Tuulemurd koristatud linnatänavailt üpris kähku. "Aga meie kaevu rikkus torm pikemaks ajaks – soolane sogane vesi tungis sisse. Kaevu pumbati mitu korda tühjaks," seletab Kurova.

Kui toonasel rajoonikeskusel läks loodusjõudude meelevallas üpris õnnelikult, siis Läänemaa metsades juuris ja murdis raju puid tervete lankidena. "Väga sünge pilt, mis pärast avanes," meenutab Vihterpalu metskonna toonane abimetsaülem Toivo Vahar. 6. ja 7. augustil olnud ta Haapsalus, kuid läkitatud kiirkorras metskonda.

"Vihterpalus vastu Ristnat ja Nõvat olid kuusikud mereni täiesti maas. Lage, mis lage," kirjeldab Vahar. Maru räsinud rängalt näiteks ka Riguldi ja Piirsalu metsi, kuid Kirde- ja Kagu-Eesti pääsenud suuremast hävingust. "2005. aasta jaanuaritorm oli selle kõrval lapsemäng," arvab ta.

"Esialgu ei teadnud keegi, mis saab või tuleb," tunnistab Vahar. Kuid toonane looduskaitseminister Heino Teder pannud kõik rattad käima, et tormikahju ruttu kõrvaldada.

"Musklijõud, Družba ja Urali saed, GAZi veokid," kirjeldab Vahar, millega ja kuidas meeletu kogus tormimurdu üles töötati. Appi sõitsid ka Valgevene ja Ukraina metsamehed. Fiskarsi tõstukist ja tohutu tööjõudlusega harvesterist ei osanud eestlane toona veel undki näha. Siiakanti hakkas sellist tehnikat tilkuma alles aastaid hiljem.

Saeveskid töötasid täie auruga, kuid metsamurdu jagunud toormeks aastani 1970.

"Kokku viidi ainuüksi Läänemaa metsadest välja miljon tihumeetrit tormimurdu," meenutab Vahar. Võrdluseks: praegu saetakse terves riigis metsa umbes 8 000 000 tihumeetrit aastas.

Vahari väitel saadud hiigeltööga kenasti hakkama, sest suur osa murtud metsast õnnestunud mädaniku ja üraskite käest päästa. "Praegu on tormimurrul juba uus mets peal. Tihedad tööpäevad ja uneta ööd tasusid ära."

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee