Rõõmus Erki Nool andis vastastele tulevikuhoiatuse  

Aasta tagasi võtsime Erki Noolt vastu kui hallikergejõustiku Euroopa meistrit seitsmevõistluses, eile naasis ta Pariisist koju MM-võistluste hõbemedaliga. Pariisis Bercy spordihallis pääsesid pjedestaalile täpselt samad mehed, kes aasta eest Stockholmis, ent muudetud järjestuses. Aasta eest edestas Nool tšehhi Robert Zmelikut ja islandlast Jon Arnar Magnussoni, seekord sai tšehhilt lüüa. Kuid ta ei tunne end kaotajana.

Nool nentis, et ta on hõbemedali üle ääretult rõõmus. "Ühtpidi oli Stockholmi võistlus raskem, sest sõitsin sinna kindla võidumõttega, mille kohta olin veksligi välja andnud. See tuli lunastada. Teistpidi oli nüüd Pariisis raskem, sest põlvevalu sundis veel paar nädalat enne sõitu kahtlema, kas maksab üldse minna. Aga välja tuli ilus võistlus, kus pidin viimasel alal kõik kaalule heitma. Veel enne 1000 meetrit oli kõik lahtine, võimalikud olid kohad esimesest kuni viiendani. Mul ongi eriti hea meel jooksu üle, sest tõestasin endale ja teistele tuleviku tarvis, et minust võib ka pikal jooksudistantsil asja olla. Olgu see neile hoiatuseks," sõnas Nool eile.

Muidu sõnakas Nool ei hakanud suveks lubadusi laduma. Ta tahab treeningute kõrvalt põlve päris korda saada, et armutuks hooajaks valmis olla. Esmalt Götzise eliitvõistlus mai lõpus, siis Euroopa karikasarja superliiga Tallinnas, kus maailma tugevamate mitmevõistlusmaade hulka kuuluval Eestil on midagi tõestada. Ateena MM jääb augusti.

Vaevalt Pariisis hotelli jõudnud, langes Nool kaks päeva enne võistlust ootamatu kõhuhäda küüsi. Söönud polnud ta samal päeval muud kui ainult lennukis pakutut.

Nool ja tema taustisikud lennukompaniid ei süüdista. Treener Rein Sokk ja kaasas olnud (spordi)arst Kaidu Meitern nendivad, et Nool on allergiline apelsinimahla suhtes.

"Ta oli näost valge ja diivanil kõveras. Tabletid ei aidanud, abi saime kuumast veest, mida sundisime teda jooma, ja kuumast vannist. Aga kaasavõistlemine oli paari tunni vältel lahtine. Seedehäire ei saanud see olla, möödus õnneks kiiresti," ütlesid Sokk ja Meitern, tuletades meelde, et midagi sellelaadset on Noolt varemgi vahetult enne võistlust kimbutanud.

"Närvilisus või stardipalavik see polnud, tundsin neid mehi, kellega võistlema pidin, läbi ja lõhki," sõdis Nool vastu. Ta pole neid, keda nõrganärviliseks pidada.

Psühholoogiline foon oli Pariisis Stockholmist erinev. Koletis polnud nii hull, kui teda kujutleti. Nool ütles, põlv andis end kogu võistluse jooksul tunda vaid korra, kaugushüppe soojenduskatsel. Siiski hüppas ta kõrgust n.-ö. valelt jalalt, paremalt. "Otsustasime, et ettevaatuse mõttes on nii õigem." Õnneks on Nool varemgi vigastuste tõttu pidanud kõrguses parema jala tõukejalaks valima. Kuid Nool tunnistas, et Pariisi võistlus oli vaimselt ja hingeliselt raske. "Pikkadel aladevahelistel pausidel hakkad end vägisi praadima. Midagi polnud klaar enne viimase ala lõpumeetreid."

"Hõbemedal tuli selles ettearvamatus võistluses väga raskelt. Ma ei põe, et kuldmedal läks. 1000 meetris oli kõik kaalul: ma ei tohtinud oma viimast mitmevõistlust tegevat Plaziatd liiga kaugele lasta, aga samas pidin Huffinsi medalikohalt tõrjuma. Minu ja Zmeliku koht oli õnne asi, tema oli pühapäeval tugevam. 1000 meetrit läksin jooksma niisuguse plaaniga, et olen esialgu Plaziat sabas. Kaks viimast ringi pidin jooksma nagu jaksan. Kaks ringi enne lõppu tunduski, et tempo on liiga aeglane, läksin ette, sest Huffins polnud veel piisavalt maha jäänud. Hea jooks kaalub üles isiklikud rekordid kuulis ja tõketes, tõestasin vastastele, et minuga tasub ka pikemal jooksumaal edaspidi arvestada," kommenteeris Nool, kes sai Pariisi võistlusest enesekindlust.

Treener Rein Sokk peab Noole kõiki alasid Pariisis normaalseiks. "Peale kauguse muidugi. Aga Erki pole viimase poole aasta jooksul täishoolt hüpata saanudki. Kust see hoojooks ja rütm peab tulema? Oleme suutnud nõrgemad alad järele aidata, isiklikud margid kuulis ja tõketes kinnitavad seda. Trumpalad - sprint, kaugus ja teivas on jäänudki loodetavasti plussideks."

Nool ja tema treener lähevad välishooajale lootusrikkalt vastu.

Nool meenutab, et pärast Pariisi võistlust toimunud pressikonverentsil küsiti Robert Zmelikult, kes kümnevõistluse praegustest tippudest lööb selle ala kauaaegset valitsejat Dan OBrieni. "Igaüks, kes suudab vigastusi vältida," vastanud Barcelona olümpiavõitja külmavereliselt.

Nool on Zmelikuga ühte meelt, kinnitades, et OBrien on löödav. "Mitmevõistlus on muutunud alaks, kus ilmselget favoriiti ei saagi olla. Pärast viiendat ala, tõkkejooksu, olid Pariisis kõik juba Magnussoni võidus kindlad. Aga ära pööras. Ka OBrien pole ebaõnne eest kaitstud."

Kümnevõistlusmeeskonna hooldustreener Sokk lisab, et meeskonna koosseis pole veel selge. Võivad jääda need mehed, kes eelmisel suvel EK-sarja esiliiga Tallinnas võitsid. Aga Andrei Nazarovist või Indrek Kaseorust pole veel selgust, neljandat, Ramon Kaju kohta ihkavad mõned teisedki. "Matš Rootsi ja Soomega on paljuski katsevõistluseks," leiab Sokk.

Ateena MM-ist Nool esialgu ei räägi, lastes välishooajal esmalt alata. Laseme meiegi.

VAMBOLA SALUPUU foto

Erki Nool: "Mul ongi eriti hea meel jooksu üle, sest tõestasin endale ja teistele tuleviku tarvis, et minust võib ka pikal jooksudistantsil asja olla."