Eesti uudised

"Estoniast lahkumine murdis ta.." (29)

Oliver Rand, 14. juuni 2007, 00:00
NAASMINE JÄI ÄRA: Varalahkunud Vello Jürna hea sõbra Neeme Kuninga sõnul hakkas Vello taas vormi koguma ning plaanis lavalaudadele naasmist, kui ootamatu surm selle võimaluse jäädavalt kustutas.  Rahvusooper Estonia
Üleeile suri parimas eas ootamatult infarkti Estonia endine tipptenor Vello Jürna (47). Nii tütre kui ka mitme sõbra kinnitusel mõjus talle rusuvalt taandamine 20 aastat au ja kuulsust toonud erialalt.

"Estoniast äratulek mõjus talle kindlasti halvasti, aga tal ei jäänud enam midagi muud üle, sest ilma rollideta polnud mõtet jätkata," peab Vello Jürna tütar Auri Rebecca isa ootamatu terviserikke üheks põhjuseks lemmiktöölt äratulekut. "Aga ma ei tahaks täpsemalt rääkida, miks ta Estoniast ära tuli. Eks see lahkumine ta murdis, kuigi viimasel ajal hakkas tal jälle paremini minema, sest ta pidi asuma tööle Laulasmaa kooli huvijuhina."

Ootamatu surm

Vello Jürnat tabas infarkt teisipäeval Laulasmaal asuvas suvekodus. Tütre sõnul arvatakse surma põhjuseks südamepuudulikkust. "See tuli nii ootamatult kõigile..." jääb Auri Rebecca Jürnal sõnadest puudu.

Kevadel avatud Laulasmaa kooli direktor Jüri Alter lausub, et koolirahvale oli teade Vello Jürna surmast täielik šokk.

Koolidirektori sõnul korraldas Vello Jürna kooli uhke avamispeo ning on sestpeale edukalt läbi viinud süvakultuuri tutvustavaid üritusi.

"Tema visioon oli, et koolist võiks kujuneda omamoodi Laulasmaa kultuurikeskus. Plaanid oli tal suured ja ta oli igati ettevõtlikkust täis. Väärt mees oli, nüüd jäävad kahjuks need plaanid teostamata," räägib Jüri Alter. Tema sõnul ei tulnud kunagi jutuks Jürna varasem töö Estonias. Samuti ei kurtnud Jürna kordagi tervise üle.

"Vastupidi, pidasin teda terveks ja sportlikuks meheks, sest ta käis jalgrattaga sõitmas ning tegi hommikuti metsajooksu," imestab koolidirektor.

Kuningas pisarais

Estonia pealavastaja Neeme Kuningas lausub, et Vello Jürna oli tema parimaid sõpru. "Terve eilse päeva lahistasin nutta. Nii palju sõpru on varakult läinud: Peeter Lilje, Jüri Krjukov, Raimo Kangro, Aare Laanemets..." loetleb ta. "Velloga oli mul teatud loomingulist klappi. Ja ma olin üsna häiritud ja tige, et tihtipeale ei saadud Vellost aru, teda võeti must-valgelt. Tema häda oli see, et ta oli ebastabiilne. Tal oli võrratuid esinemisi, superetteasteid, kuid ka kehvi esinemisi. Kunagi ei teadnud, kuidas tal õhtul välja tuleb."

Seetõttu oli Neeme Kuninga kinnitusel Vello Jürnast väga mehine otsus ise ooperilavalt lahkuda. "Ma pole nii väärikat lahkumist kunagi näinud, ta tõi kommikarbi, lilli, kätles ja naeratas kõigile. Tavaliselt lahkutakse uksi paugutades ja hoitakse elu lõpuni nuga taskus. Tema selline ei olnud. Ütles, et võtab aja maha ja naaseb, kui vorm seda lubab. Tal oli elukutseuhkust ja oli selge, et kui oled olnud tippsolist, siis ei saa liialdatult öeldes jääda valvelauaametnikuks."

Ei kurtnud millegi üle

Rahvusooperi Estonia nõunik Eero Raun lausub, et kuna Jürna oli hästi elurõõmus, oli tema varajane lahkumine seda ootamatum.

Estonia lavastaja ja peadirektori nõunik Arne Mikk sõnab, et estoonlastega oli Jürnal telefoniühendus veel päev enne ta surma ja miski ei viidanud halvale.

"Ta tundus elurõõmus, pealegi oli ta käinud Tartus Vanemuises "Trubaduuri" ette laulmas," meenutab Arne Mikk. "Inimesi on küll ka varem otse teatris ära surnud, aga et nii noorelt... Pole veel 50 täis ja päevapealt..."

Arne Miku kinnitusel oli Jürna kümmekond aastat tagasi ooperisolistide kõige kõrgemas tipus, viimasel ajal oli aga tema sära hakanud tuhmuma.

"Stabiilselt aastaid tipus püsida on kahtlemata väga raske, sest see on nagu sport. Ühel hetkel oled maailmameister, teisel ei pääse finaaligi. Ei oska öelda, kui valusalt ta meilt lahkumist üle elas, ega inimese sisse ei näe. Pealegi ei kurtnud ta kunagi millegi üle," räägib Arne Mikk.

Tõrjuti kõrvale?

"Kuid minule kui oma ühele parimale sõbrale avaldas ta oma viimaste aegade muresid. Ta oli kunagi Eesti vokaalkunsti suurim lootus ja mõnda aega esitenor. Kahjuks ei olnud tal häälematerjalile vastavat vokaaltehnilist poolt ja sellest tekkisid pikapeale probleemid. Sellegipoolest oli ta tugev kunstnik ja väga ilusa häälega laulja. Estonia teater (juhtkond) otsustas, et Vello laulmine neile ei meeldi ja ilma kommenteerimata ja temaga nõu pidamata võeti ta lihtsalt osadest maha. Talle kohati isegi ei teatatud sellest, ta lihtsalt nägi, et ta on osadest, mida ta laulma pidi, ilma jäetud. See, et temaga keegi eelnevalt sellest polnud rääkinud ja arutanud, tegi talle pööraselt haiget, nii et ta otsustas teatrile lahkumisavalduse esitada."

Vello Jürna ärasaatmine on esmaspäeval Estonia teatris ja ta sängitatakse Metsakalmistule.

Vello Jürna (1959–2007)

Estonia solistina laulis tenor Vello Jürna üle 30 ooperiosa. Meeldejäävaks kujunesid tema Alfredo, Radames, Rodolfo, Don Jose ja paljud teised nõudlikud rollid. Lisaks esinemistele Estonias ja Vanemuises laulis ta Stockholmi kuninglikus ooperis, Norra ja Läti rahvusooperis, Göteborgi ja Oulu ooperiteatrites ja mujal. Samas pidas ta oluliseks esinemisi Eestimaa kirikutes ja kammersaalides ning oli oma kodukandi patrioot.

Lauljatöö kõrval algatas ta muusikahariduslikke ettevõtmisi, et võimalikult paljudele muusikast osasaamise rõõmu jagada.

Vello Jürna viimaseks mahukamaks osaks jäi maalikunstnik Cavaradossi Puccini ooperis "Tosca". See roll oli Vellole südamelähedane, oma tundliku loomusega tajus ta tolle kangelasega hingesugulust.

Vello Jürna sündis Väike-Maarjas 1. detsembril 1959 kooliõpetaja perekonnas. Väike-Maarja keskkoolis alanud haridustee jätkus G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis, kus tema õpetaja, RAMi solist Raimond Alango kutsus ta meeskoori. 1987. aastal läks Jürna tööle Estonia teatri ooperikoori, kust kaks aastat hiljem kasvas juba solistiks.

Kõrghariduse lauljana omandas ta aastail 1985–1991 tolleaegses Tallinna Konservatooriumis, õppides algul Hendrik Krummi ja seejärel Ivo Kuuse juures. Ühtlasi täiendas ta end Itaalias Carlo Bergonzi juures Accademia Verdianas. Ta võitis esimese auhinna Eesti lauljate võistlusel (1989), publikuauhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning oli Pavarotti-nimelise võistluse finalist Modenas (1991).

Rahvusooperi Estonia pere leinab varalahkunud andekat kolleegi ja avaldab kaastunnet Vello Jürna omastele.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee