Uudised

"Meie sibelemisel siin peaks mingi mõte olema..."  

24. aprill 1997 00:00

OSKAR KRUUS

Endel Nirk. "Siin maa peal" 3., Tallinn 1997, 288 lk.

Alati on põhjust rõõmustada, kui mõni suur projekt on teostatud. Seekord on põhjust rääkida kirjandusest: tundkem koos Endel Nirgiga heameelt selle üle, et romaanitriloogia "Siin maa peal" on lõpule jõudnud.

Äsja müügile ilmunud kolmas raamat sisaldab teose viienda ja kuuenda jao. Varasemad osad jõudsid lugejate kätte 1993. ja 1995. aastal ning juba teose algul oli autor esitanud oma põhiprobleemi: "Sellel maailmal ja meie sibelemisel siin peaks mingi mõte või eesmärk või tähendus olema."

Vastuse otsimisel säärasele filosoofilisele põhiküsimusele on E. Nirk tuginenud ühe Venemaalt pärineva sugukonna arengukäigule. Küllap selles umbes sajandipikkuses loos leidub ka autobiograafilisi elemente, kuid muidugi on Nirk kasutanud romaanikirjaniku kõiki vabadusi ning loonud Põrkide ja Ruubelite sugukonna suurelt jaolt ikkagi kujutluse abil. Õigupoolest polegi tegemist arengukäiguga, vaid ajaloosündmustest tingitud allakäiguga ning nii kujunevad autori järeldused praegu ilmunud kolmandas raamatus üpris pessimistlikuks.

Endel Nirk alustas oma triloogiat eesti rahvuse kujunemisjärguga möödunud sajandi lõpul ning esimene raamat jälgib peamiselt talurahva elu ja püüdlusi. Teine raamat viib lugejat järjest rohkem linlaste hulka ning jutustab sõjasündmuste ja Nõukogude okupatsiooni põhjustatud allakäigust.

Kolmandat raamatut alustav viies jagu on esitusviisilt teistest osadest erinev, osutudes peategelase Annus Põrgi kirjavahetuseks väliseestlase Heldur Lugasega aastail 1972-1991. Siin tahab Annus mõtestada oma eluteed ning jutustab ooekanitagusele adressaadile nõukogude kummalisest ühiskonnast. Filosoofilises mõttes minnakse triloogia selles osas kõige kaugemale, sest lisaks ajaloole ja elukogemustele otsitakse siin vastust teose põhiküsimusele ka uuemate filosoofide töödes ning jõutakse välja agnostitsistliku seisukohani.

Õigupoolest on triloogia viies jagu peategelase mammutmonoloog, kuigi Tartu ja Toronto vahel rändavad kirjad peaksid kujutama endast dialoogi. Kuid millegipärast pole E. Nirk üritanud kirjade stiili eristada ning ka mõttearenduselt on nii Annus kui ka Heldur väga ühesugustel seisukohtadel, kuigi esimene on ajaloolane, teine insener. Väliseestlaste keeles leidub küll silmahakkavaid leksikaalaseid ja muidki erinevusi võrreldes kodueestlaste väljendusviisiga. Ootamatul kombel pole tekkinud sisulist vaidlust. Välis- ja kodueestlaste kontakte on oma romaanides kujutanud mitmed (Bernard Kangro, Raimond Kolk, Vladimir Beekman, Ine Viiding) ja varem on tegelased olnud erimeelsed. Kuigi ka viimati mainitud kirjanikud pole vaevaks võtnud huvitavat, hästi argumenteeritud vaidlust sõnastada.

E. Nirgi triloogia kolmandas raamatus lõpeb viies jagu Annuse surmaga 1991. aasta 27. augustil: niisiis saab peategelane küll teada Eesti Vabariigi taastamise aktist, kuid selle ajaloofakti mõtestamist ei lasta tal enam teha.

Autor ei ürita peategelast millegagi lohutada, isegi Annuse pika aja jooksul valminud ajaloouurimus jääb avaldamata ning selle väärtus seatakse kahtluse alla. Vist on siin E. Nirk oma lähedasele tegelasele esitanud liiga suuri nõudmisi. Eesti ajalugu on nii läbi uuritud, et siin pole enam võimalik teha jalustrababaid uuendusi, arhiivimaterjalidki võivad anda vaid täiendavaid, süvendavaid üksikasju.

Olen E. Nirgi triloogia varasemaid osasid retsenseerides nimetanud tema käsitluslaadi halastamatuks realismiks ning ka kolmanda raamatu puhul ei oska muud välja pakkuda. E. Nirk ei leia lohutust ka teistele tegelastele, Põrkide suguseltsile langeb kogu aeg kaela mitmesuguseid õnnetusi. Kuid kõik need masendavad sündmused on võimalikud, autorit ei saa süüdistada ebaveenvuses.

Triloogiat lõpetav kuues jagu pakub lisadetaile mitme tegelase silmade läbi nähtult, proz^ektorivalgus aga on juhitud Annuse pojale Allanile. Kuid viimasegi saatus on masendav. Allan on reservväelasena saadetud Tšernobõli tuumakatstroofi jälgi likvideerima ning suur kiirgusannus mõistab ta pikaldasele suremisele. Tuumaõnnetuse ning selle jälgede nõmeda likvideerimise üle arutleb kirjanik laiemaltki ning pessimistlikud järeldused saavad siit uusi argumente.

Kuuendas jaos esitatakse lisapilte ka Annusest, analüüsitakse täiendavalt ta karakterijooni. Õigupoolest pole selle jaoks vajadust, Annuse iseloom on juba esitatust küllalt selge. Märksa huvitavam on Põrkide suguvõsa Ameerika esindaja, ümberrahvustunud advokaat James H. Pyrk. See tegelane võimaldab kirjanikul analüüsida assimilatsiooniprobleeme ning veelgi lisandub kurbi järeldusi.

E. Nirgi romaanitriloogia kujutab ühe eesti suguvõsa hävingut Läänemere ja Peipsi vahelisel maatükil aset leidnud ajaloosündmuste tõttu. Annusel on küll kolm last, kuid ükski neist ei jätka sugupuud. Nõdramõistuslikust tütrest ei võinudki midagi loota, kuid andeka poja Antsu hävitab jällegi nõukogude kord (dissidentliku noorukina hukkub ta Siberis vangilaagris). Nii on kolmanda raamatu kaane kujundanud Vaike Pääsuke kahara tammepuu joonistamisega romaani sisust andnud hoopiski petliku mulje.

Triloogia viimases jaos leidub rohkesti kriitilisi mõtteavaldusi praeguse Eesti Vabariigi olude kohta. Nendelegi ei oska vastu vaielda, küllap see ajakajagi on paikapidav.

E. Nirgi triloogia "Siin maa peal" on igatahes kaalukas kirjandussündmus, selle sõnum on märksa sügavam ja tugevam kui noorkirjanike auhinnatud raamatutel. Eesti tippromaanide hulka on E. Nirgi raamatutel küll raske pääseda, sest eredaid karaktereid pole siiski sündinud ning meeldejäävaid üksikpiltegi on vähevõitu.

E. Nirk kasutab üldse vähe pildilis-stseenilist kujutamisviisi, ta peamiselt refereerib ja arutleb, minnes tihti üle sisemonoloogile. Modernromaani võtetest kasutab Nirk oskuslikult mitme tegelase vaatepunkti vaheldamist, mida nüüdiskirjanduses peetakse hinnatavaks. E. Nirk on tugev mõtleja ja analüüsija, kuid tema pessimistlikud järeldused ei tarvitse muidugi kõigile meeldida. Arvan siiski, et triloogia suudab ajaproovile hästi vastu pidada ning veerand sajandi pärast otsitakse neid köiteid antikvariaatidest, et selgust saada, et mis siis ikkagi toimus Eestis XX sajandi teisel poolel.

Endel Nirgi suurprojekt - kolmejaoline ajasturomaan "Siin maa peal" - on lõpuks valmis.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee