Kolmanda kvartali ime
Statistikaameti eilne teade 1996. aasta III kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) kohta oli üpris suur üllatus - kasvuks 1995. aasta III kvartali suhtes saadi 4,5%.
Hämming oli eriti suur ühe lisaseiga tõttu: nimelt korrigeeriti samaaegselt ka eelmist aastat: 1995. aasta III kv. senine ametlik kasv 8,6% (1994. a. III kvartali suhtes) muudeti nüüd 11,0%-seks kasvuks. Kokku oleks III kvartalite vahel 2 aasta jooksul fikseeritud seega edenemist 16%, mis on igati võimas.
Kahtlemata teeb selline edu kadedaks näiteks leedulased, kes on viimasel ajal vägagi visalt otsinud majandusparameetreid, millega olla oma mõlemast põhjanaabrist paremad. Eesmärk on muidugi kõigil postsotsialistlikel riikidel üks ja seesama - paista teistest parem (või vähemalt mitte halvem) välja EL ja NATO ootetubades. Muuseas on siinses rabelemises ette tulnud ka päris rumalaid kurioosumeid - eelmisel aastal teatas ühe esimesena NATO-sse pääseva riigi peaminister 30%-sest majanduskasvust 1996. aastal. Hiljem selgus aga, et see arv tuli jagada 5-ga.
Nii või teisiti on 16% kasvu III kvartalis kahe aasta jooksul ime, mis paneb pikemalt mõtisklema. Loogika ütleb, et see pole võimalik ja et arvutamisel on tehtud kas tahtlik või tahtmatu viga. Teisest küljest ei saa ma kahtlustada oma häid tuttavaid statistikaametist, keda on mitme aasta jooksul tulnud kaitsta just vastupidiste süüdistuste eest. Süüdistuste eest, et Eesti silmanähtavat majandusedu ei suudeta piisavalt suurte numbritega näidata. Ning kolmandaks - statistika tarbijal puudub võimalike kahtluste puhul vähimgi võimalus andmeid ümber analüüsida.
Eelöeldust saab praegu teha 2 järeldust:
Eesti majandus 1996. aasta III kvartalis vajab eriti hoolikat analüüsi ("lahtilöömist");
SKP arvutamist tuleb oluliselt tihendada, seda peab nn. kiirete indeksite kaudu suutma hinnata igakuiselt (kuuldavasti ongi statistikaametis vastav projekt käivitamisel).
