Riigikontrolör süüdistab riigikantseleid korteritehingutes  

Riigikontrolör Hindrek Meri ei soovinud eile anda õiguslikku hinnangut korterite erastamisele tööandja eluruumiks vormistamise kaudu, sest lõpliku hinnangu peab juristide vaidlusele andma kohus. Samas arvab ta, et need tehingud polnud vastavuses tööandja eluruumi kasutamise eesmärkidega.

Riigikontrolör teeb riigikantseleile ettepaneku vormistada uurimisorganeile materjalid kantselei poolt tehtud teatud korteritehingute kohta, sest ametiseisundit kasutati korterite erastamiseks EVP-de eest.

Meri ei täpsustanud eile, millised tehingud peaksid tema arvates uurimisorganite tähelepanu pälvima, kuid tõi riigikogulaste Enn Tarto ja Lauri Vahtre arupärimisele vastates mitmeid näiteid riigikantselei kahtlasevõitu tehinguist.

1995. a. ostis riigikantselei neli korterit, majutamaks valitsuse liikmeid ja teisi tippametnikke, kes on pärit väljastpoolt Tallinna. Neid kortereid pole erastatud. Üks korter, mida riigikantselei ise ei kasutanud, anti üle keskkonnaministeeriumile.

Lisaks neile korteritele on riigikantselei eri perioodidel kasutanud tööandja eluruumina mitut munitsipaalomandis olevat korterit, millest Väike-Ameerika 17-7 asuv korter on seda ka praegu.

Probleemne on Liivalaia 26-16 korter, mida algul kasutati tööandja eluruumina väljastpoolt Tallinna tulnud ministrite Lagle Pareki ja Heiki Arikese majutamiseks.

12. oktoobril 1995 andis riigisekretär selle üürile riigikantselei peadirektorile Tarmo Männile. Kuna Männil polnud Tallinnas elamispinda, oli korteri saamine tema tööleasumise tingimus, ütles Meri.

Selles korteris tehtud remondi eest septembris-oktoobris 1995 maksis riigikantselei 176 800 krooni.

12. märtsil 1996 pöördus riigikantselei kesklinna valitsuse poole palvega kustutada korter tööandja eluruumide arvelt ja vormistada üürileping ümber korteri kasutajaga. 3. oktoobril erastas Tarmo Mänd selle korteri. Ta kohustus hüvitama riigikantseleile remondi maksumuse ja on Meri sõnul seni tasunud 40 000 krooni.

18. septembril 1995 arvas kesklinna valitsus riigikantselei taotlusel tööandja eluruumiks korteri Koidula 3-1. 23. oktoobril 1995 sõlmiti tööandja eluruumi üüri leping riigikantselei peadirektori ja peaministri abi Peeter Jakovlevi vahel, kuid veebruaris 1996 pöördus riigikantselei kesklinna valitsuse poole toetamaks Jakovlevi soovi korter erastada. 13. mail kustutati korter tööandja eluruumide arvelt ja 6. novembril erastas Jakovlev selle EVP-de eest.

Liivalaia 3-4 kohta riigikantselei andmeid ei esitanud. Kesklinna valitsuse andmeil arvati korter riigikantselei tööandja eluruumiks 5. oktoobril 1994 ja vormistati 1993. a. aprillist 1995. a. aprillini riigikantselei haldusdirektoriks olnud Erkki Aaviku nimele. 1994. a. detsembris kustutati korter tööandja eluruumide arvelt, kuid kuna maja kuulus enne sõda ühistule, on korterite erastamine seal peatatud.

Meri sõnul ei tuvastanud riigikontroll, et riigikantselei on korteritehingutega riigile otsest majanduslikku kahju tekitanud. Küll on korterite hankimiseks tehtud ebaotstarbekaid kulutusi.

1992. a. lõpus muretses riigikantselei Pärnu mnt. 48-47 asuva kahetoalise korteri, makstes asustamisõiguse eest väikeettevõtte Ruum kaudu korteri vabastajale kompensatsiooni 6500 USD ja 6178 eesti krooni. Lepingu sõlmis riigikantselei toonane haldusdirektor Viljar Meister.

1993. a märtsis maksti koos Väike-Ameerika 17-7 asuvas külaliskorteris tehtud tööde eest tasumisega ka selle korteri remondi eest enam kui 145 000 krooni.

Mais registreeriti korterisse lühikeseks ajaks Viljar Meister, kes oli lahkunud haldusdirektori kohalt juba aprillis. Korteri kohta riigikantseleil andmeid pole, nagu pole ka paljusid teisi korteritehinguid puudutavaid dokumente.

1993. a. mais maksis riigikantselei 10 000 USD kompensatsiooni lahkuvale üürnikule Roosikrantsi t. 8 korteri vabastamise eest. Sama aasta sügisel tagastati hoone õigusjärgsele omanikule.

Riigikontrolör meenutas, et kahtlasi korteritehinguid on teinud paljud riigiasutused. Ta tõi näiteks välisabi kasutamise korterite ehitamisel ja nende hilisema erastamise põllumajandusministeeriumi töötajatele, tööandja eluruumi erastamise kodakondsus- ja migratsiooniameti omaaegse paedirektori poolt 1995. a. (algatati ka kriminaalasi, kuid see lõpetati kuriteo koosseisu puudumise tõttu) ning pedagoogikaülikooli rektori ja teiste juhtide korterihankimise Karu 15 ühiselamus.

"Kui riigiorganid oleks reageerinud meie toonastele märkustele, võinuks paljud skandaalid ära jääda," resümeeris Meri