Tehnika

Detektiivibüroole maksti arvutites nuhkimise eest 

Välisajakirjanduse põhjal Arved Mahtra, 7. mai 2007, 00:00
SÜÜPINGIS: Mathew Mellon.  scanpix
Briti eradetektiivibüroo teenis sadu tuhandeid kroone inimeste arvutitesse sissemurdmise ja nende telefonide pealtkuulamise eest, selgus Suurbritannias alanud kohtuprotsessil.

Detektiivibüroole Active Investigation Services (Aktiivsed Uurimisteenused ehk AIS) pannakse süüks ebaseaduslike elektrooniliste jälgimisvahendite kasutamist. Näiteks ei kohkunud büroo "tütarfirma" Hackers Are Us (me oleme häkkerid) alla koondunud detektiivid tagasi arvutite Trooja viirustega nakatamise ega telefonide pealtkuulamiseks tehnika viimase sõna rakendamise ees. Trooja hobusteks nimetatakse väikesi programme, mis arvutisse sokutatuna avavad nii-öelda tagaukse, mille kaudu saab arvutisse salvestatud dokumentidega tutvuda, neid kopeerida ja muuta nii, et omanik seda ei märka.

Kokku on viiele detektiivibürooga seostatavale mehele esitatud 15 süüdistust.

Üks nendest viiest on büroo klient, 43aastane Matthew Mellon. Suure pangaketi asutaja võsu Mellon, kes hiljuti naisest lahku läks, lasi enne lahutust väidetavalt AISil oma kaasa elektronkirjavahetust jälgida.

Uuriti ka pangakontosid

Süüdistuse järgi sundis multimiljardär Mellon, kes elab Londoni elitaarses Belgravia rajoonis, bürood elektrooniliselt jälitama oma naist Tamarat, kes juhib moeka jalatsitootja Jimmy Choo kingaimpeeriumi.

Koos Melloniga on süüpingis 58aastane ekspolitseinik David Carrol, kelle 36aastane IT-spetsialistist poeg Daniel AISi kontoris oma firmat pidas ning arvuteid lahti murda aitas.

Süüdistaja Miranda Moore´i sõnul kasutas AIS jälgimiseks ka tavapäraseid viise, kuid ei põlatud nende kõrval ära "väga kasulikkegi kanaleid", millest suurem osa on vähemalt Briti seaduste järgi ebaseaduslikud. See-eest aga tõi nende kasutamine büroole mõnede juhtumite puhul sisse Eesti kroonides sadu tuhandeid.

Politsei on leidnud dokumendid, millest selgub, et AIS kasseeris oma klientidelt telefonide pealtkuulamise või arvutisse sissemurdmise eest 7000 naela ehk umbes 160 000 krooni kuus. Jälitatavate pangakontodel tuulamise eest kasseeriti kundelt enamasti 2000 naela ehk ligikaudu 45 000 krooni, kinnitas Moore kohtule.

Viiest naisest ja seitsmest mehest koosnev vandekohus võis end ilmselt tunda nagu kinosaalis, kui prokurör maalis neile elava pildi, mismoodi detektiivibüroo saatis jälitatavate arvutitesse e-postiga Trooja viirusi, mis kirja avamisel arvutite nii-öelda tagaukse lahti tegid ja raalide sisu detektiivide ees avasid. Väidetavalt kasutas AIS viiruste programmeerimiseks ameeriklasest IT-spetsialisti Marc Caroni teeneid.

Telefone kuulati pealt

Asjatundjaid oskas AIS üldse hinnata, sest näiteks telefonide pealtkuulamise eest hoolitses tipptasemel sidespetsialist Michael Hall, kelle käsutuses oli alati tehnika uusima sõna järgi valminud pealtkuulamistehnika.

Pealtkuulamisseadmeid kinnitati telefonipostide külge ning ühenduskarpidesse, kuni British Telecom viimaks ühte ühenduskarpi videokaamera peitis ja sedasi nuhkide jälile sai.

"Hall jättis väga veenvalt mulje, et ta töötab British Telecomi insenerina," tunnustas isegi prokurör Moore petise osavust. "Vaadates, kuidas ta telefoniposti juures askeldab, poleks keegi midagi kahtlustada osanud."

Üks AISi kunde oli rahvusvahelise transpordifirma juht Charles Kay, kes maksis detektiividele ühe oma äripartneri ja endise naise järel nuhkimise eest.

Lahutatud kaasa oligi see, kes jälgimise avastas. Ta märkas nimelt kokkusattumusi, mis viitasid üheselt sellele, et tema telefoni kuulatakse pealt.

AISi klient Anthony Walters maksis firmale aga selle eest, et detektiivid tema lahutuseks valmistuva abikaasa sülearvutisse sisse murraksid.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee