Elu

Suurim kooli tragöödia Eestis: Põlemalahvatanud filmilint tappis Kilingi-Nõmmel 18 last 

Allar Viivik, 21. aprill 2007, 00:00
KADUNUD: Kahekorruselisest koolimajast on tänaseks alles vaid vundament ja palgihunnik. Erakogu
Eile 70 aastat tagasi puhkes Kilingi-Nõmme II algkoolis kinoseansil traagiline tulekahju. Filmilindi põlemisel tekkis klassis kuni 1500kraadine kuumus, mis surmas 18 ning vigastas rohkem kui 50 last.

20. aprillil 1937 pühitseti natsi-Saksamaal suure juhi Adolf Hitleri 48. sünnipäeva. Stalinlik Nõukogude Liit tappis samal ajal rahvavaenlasi ning Hispaania elas kodusõjajärgses pohmeluses.

Äsja iseseisvuse 19. aastapäeva tähistanud Eestis oli elu esialgu rahulik. Tol teisipäeval toimusid Kilingi-Nõmme II algkoolis tavapärased õppetunnid. Õhtul hakkas vihma tibutama, kuid ilm oli juba mõnusalt soe.

Kooli juhataja Jaan Parts otsustas kell 19 alustada koolimaja teise korruse suures klassis kinoseanssi. Ekraani ette kogunes tervelt 132 last alevi kolmest koolist.

Kinoaparaadi käitamise andis Parts ülesandeks kahele vanemale poisile.

Seitsmest ringvaatest koosnev seanss algaski kell 19. Kinoaparaat oli pandud klassi vasaku kõnepuldi peale ning sellele oli ümber tehtud ajutine pappsein. Aparaadi kõrvale olid kuhjatud filmilindirullid.

Kell 20.30 jahutati taas aparaati ning seejärel jätkati seanssi. 20.45 lahvatas aga nitrotselluloidfilm kinoprojektoris põlema ning silmapilguga olid leekides ka teised filmirullid. Teise arvamuse järgi puhkes põleng aga elektripirnist, mis süütas esmalt pappseina ja see omakorda filmikuhja.

Igatahes oli klassitoas hetkega põrgukuumus ning see oli mürgist tossu täis.

1500kraadises tulemöllus puhkes paanika

Järgmised 4–5 minutit sarnanesid põrguga. Kuumus kerkis ligi 1500 kraadini ning lapsed üritasid paaniliselt klassist välja tormata, kuid ruumi sissepoole avanev uks muutus surmalõksuks. Põrgukuumus süütas ekraani, kardinad... Sulasid isegi klaasist tindipotid.

Põranda lähedal oli pisut väiksem kuumus ning nii mõnigi laps pääses tulemöllust roomates. Paar last pääsesid tänu sellele, et neile kukkus tahvel peale ja kaitses hõõguva kuumuse eest. Kaks suuremat poissi hüppasid teise korruse aknast alla, tõid redeli ja aitasid lapsi aknast välja.

Leida Alunurm (80) mäletab toda õudust nagu eilset päeva. Saatuse tahtel elab naine praegu vanast koolimajast otse üle tänava jäävas majas. "Olin pääsenud lastest kõige raskemas olukorras, kuid saatus hoidis mind ning surm ei tahtnud," arvab naine.

Ta tunnistab, et elamine katastroofipaiga lähedal pole teda rusunud. "Paljud küsisid küll, et kas too õudus ei tule sulle kogu aeg meelde... Olin aga noor ja selles majas oli ka ilusaid aegu," arutleb ta.

Naine meenutab, et läks filmi vaatama koos sõbrannade Lehta Sarapuu ja Leida Uduga. Enne seda oli ta käinud poes ning ostnud emale suhkrut. Kinopileti ostis tüdruk aga poeskäigust üle jäänud viie sendi eest.

Alunurmele hoiti hauaplatsil kohta?

Väiksemad lapsed istusid kinoseansil ees-, suuremad tagapool. 10aastane Leida leidis platsi teises reas. "Nägime ringvaates, et kaks meest kõndisid, pärjad kaelas. Ja pärast seda käiski plahmakas," meenutab naine õõvastavat hetke.

Filmiaparaadi ümber olev pappkabiin oli hetkega tules.

Leida sai näkku ja kätele kohutavaid põletushaavu, kukkus ja kaotas teadvuse.

Tüdruk toibus kooli esimesel korrusel, kus ta oli pandud laua peale lamama. Sealt kandsid samariitlased ja õpetajad ta kohaletellitud bussi, mis viis esimesed 48 kannatada saanud last Pärnu haiglasse. "Mind pandi koos teistega suurde saali. See oli juba villides lapsi täis, kes hirmsasti karjusid."

Leida valu oli seks ajaks juba nii meeletu, et ta ei suutnud karjudagi. Kui teda hakati siduma, tähendas üks õde teisele: "Küll mul on hea laps. Ei tee üldse häält."

Tüdruku põletushaavad olid nii rängad, et arstid ei söandanud eriti elulootust anda.

Leida päris ka sõbrannade järele. Mõlemad olid põlengus hukkunud ja maeti Kilingi-Nõmme kalmistu ühishauda. "Seal vasakul nurgas on tühi koht. Seda hoiti isa sõnul just mulle," toob 70 aastat tagasi juhtunu meenutamine naisele pisara silma.

Alunurm jäi terveks aastaks Pärnusse haiglaravile ning hiljem tohterdati teda ka Tartus. Kokku tehti talle 16 nahasiirdamisoperatsiooni.

Uudis Kilingi-Nõmme tragöödiast levis üle maailma. Punane Rist vahendas vigastada saanud lastele USAst mänguasju, puuvilju ja maiustusi. Eestis asutati aga abifonde, korraldati korjandusi ja loteriisid.

Leida Voll sai raske kopsumürgituse

Leida Voll (83) läks tol õhtul samuti sõbrannadega kinno. 13aastane tüdruk võttis istet esireas. "Ootamatult tekkis linale laik, mis aina suurenes. Hakkasin välja jooksma ja nägin, et aparaat juba põleb," meenutab praegugi Kilingi-Nõmmel elav Voll.

Väike Leida kukkus puhkenud möllus pinkide alla ja pani käed silmade ette. Üks leekides filmitükk kukkus ta paremale käele, teine pähe. Sellegipoolest suutis tüdrukuke tulemerest pääseda ning tormas koju. Soe kevadvihm leevendas natuke käevalu...

"Ema käis järgmisel päeval apteegis ning tõi salvi. Sellega määrides kadus valu," mäletab Voll.

Põletushaavadest hullem oli aga filmi põlemisest tekkinud mürgise tossu põhjustatu. 24. aprillil kattus tüdruku keha nagu sarlakite lööbega. "Arst ütles, et mind peab haiglasse viima. Mind viidi kohe autoga Pärnusse, kus mind uuriti ja leiti, et filmilindist tulnud gaas kahjustas kopsunäärmeid."

Tüdrukut raviti kuu aega. Pärast viidi ta suveks Sauga sanatooriumi.

1944 lõpetas Voll Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi.

"Aga kopsud jäidki haigeks. 1950ndatel leiti plekid ning mind opereeriti. Praegu on kõik korras," räägib naine.

Põletushaavad ja mürkgaas nõudsid 18 elu

Õudne põleng surmas tervelt 17 last, kellest nii mõnigi heitis hinge haiglas, sest arstid ei suutnud neid lihtsalt päästa.

23. aprilliks olid põletushaavad ja mürgitus nõudnud 11 lapse elu.

24. aprillil peeti kõigis koolides leinaaktust ning juba 12 valget kirstu viidi keskpäeval Pärnu Elisabethi kirikusse. Pärast jumalateenistust kandsid keskkoolilapsed kirstud veoautodele ning leinarongkäik suundus Kilingi-Nõmmele.

Matusepäev oli pühapäev. Tol 25. aprilli hommikul lisandus veel üks kirstuke.

13 last saatis viimsel teekonnal tervelt 2500 inimest ning kohal oli ka haridusminister Aleksander Jaakson.

Kolm aasta hiljem, 20. aprillil 1940 suri Tallinnas õnnetuse viimane, 18. ohver.

Artikli koostamisel on kasutatud Kilingi-Nõmme kodu-uurija Olev Pauksoni kogutud mälestusi, ajaleheartikleid ja fotosid.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee