Arne Lokk võitles bürokraatidelt abikaasale tagantjärele emapalga välja (22)

Kirsti Vainküla 19. aprill 2007 00:00
Pensioniamet võttis arvesse pommiplahvatuses nägemise ja käed kaotanud eridemineerija

Arne Loki pere eriolukorda ning otsustas, et Loki abikaasal on õigus emapalka saada nagu töötaval naisel. Erandkorras maksab riik tolle raha tagantjärele.

«Meile on see otsus väga oodatud, sest just selle poole me 1,5 aastat püüdlesime,» ütleb Lokk.

Esmaspäeval helistas talle Kristina Pähkel sotsiaalkindlustusametist ja teatas hea uudise: pensionikomisjon otsustas, et eridemineerijat ööpäev läbi hooldaval Natalja Lokil on õigus saada emapalka nagu töötaval emal. Raha makstakse tagantjärele.

«Otsus on siiski erandlik ja selle põhjal üldistusi kõigi hooldajate kohta teha ei saa,» toonitab Pähkel.

Seni keeldusid Lokid emapalka vastu võtmast põhimõtteliselt. Riik oli ööpäev läbi abikaasat hooldava naise hinnanud peaaegu töötuks – hooldajale makstakse selle eest 400 krooni kuus –, ja Lokile oli tähtis, et rasket tööd tegev Natalja oleks pärast emaks saamist riigi silmis töötav inimene. Näiteks töötule maksab riik emapalka 2690 krooni, kuid töötav ema saab vähemalt 3600 krooni.

«Pensionikomisjoni seisukoha tingis asjaolu, et Arne Lokiga vesteldes selgus lõpuks, et tegelikult soovib abikaasa vanemahüvitist, ja see, et taotlust ei esitatud, oli seotud Arne Loki põhimõttelise seisukohaga abikaasa töötamise/mittetöötamise tõlgendamise osas,» ütleb Pähkel. «Natalia Loki vanemahüvitise arvestamise aluseks on 2005. kalendriaasta, millal on deklareeritud sotsiaalmaks.»

Märtsis oli Lokk sunnitud minema õiguskantsler Allar Jõksi jutule, sest muudmoodi ta enam naist kaitsta ei osanud.

Lokkide tütar sündis mullu veebruaris.