Eesti uudised

Toovad halba õnne: Nurme ja Näituse tänavas asuvad residentsid on viimase tosina aasta jooksul sattunud mitmesse skandaali  (1)

Oliver Rand , 13. aprill 2007, 00:00
Neist tuntuim on 1995. aastal Tiit Vähi valitsuse tagasiastumiseni viinud lindiskandaal.

Näituse 23 residentsis toimunust sai alguse 1995. aasta 22. septembril puhkenud lindiskandaal. Siseminister Edgar Savisaart süüdistati selles, et ta oli lisaks enda ja toonase peaministri Tiit Vähi ning Reformierakonna esimehe Siim Kallase kõneluse lindistamisele, ilma et oleks vestluskaaslastelt luba küsinud (kaitsepolitsei leidis eradetektiivibüroo SIA kontori läbiotsimisel ka lindid üles, kuid teadaolevalt kõneluste sisu ei avalikustatud), seotud ka Näituse tänava residentsi videoskandaaliga. Reformierakondlasi Siim Kallast ja Heiki Kranichit jälgiti ja filmiti nende kohtumisel siseminister Edgar Savisaare ja Andra Veidemanniga ning SIA töötaja olnud selleks lausa puu otsa roninud.

8. oktoobril teatas peaminister Tiit Vähi, et andis Savisaarele loa lindistada nende omavahelisi vestlusi, ning püüdis alguses nii Savisaart kui ka ennast õigustada. 11. oktoobril vabastas president Lennart Meri siseminister Savisaare ametist. Savisaar lahkus veel samal päeval ka Keskerakonna esimehe kohalt. Järgmisel päeval astus kogu valitsus lindiskandaali pärast tagasi.

1938. aastal arhitekt Elmar Lohki projekti järgi ehitatud kapten Oskar Tiidemanni elamu aadressil Näituse 23 on arhitektuuriliselt üks Nõmme suurejoonelisemaid eramaju. Alates 1940. aastast asus hoones lastekodu ning 1970. aastatel läks maja Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitsuse kätte.

Eestis visiidil viibides ööbis 1973. aastal residentsis Iraani šahh, 1984. aastal Indira Gandhi ja 1987. aastal N. Liidu kõrgeim juht Mihhail Gorbatšov.

4709 m2 krundil asuv 888 m2 üldpinnaga Tiidemanni villa on kuulutatud kultuurimälestiseks.

Tulevane president elamuafääris n Nurme 47 residents sattus avalikkuse huviorbiiti esmalt 1998. aastal, kui selgus, et toonase välisministri Toomas Hendrik Ilvese pere kasutas seda, kuigi residentsi ülalpidamiskulutused ületasid välisministri staatusele lubatut. Nimelt ametlikult oli ministrile ette nähtud kuni 3500 krooni suurune hüvitis üürikorteri eest, aga residentsi ülalpidamiskuludeks maksis välisministeerium 20 000 krooni kuus.

Peaminister Mart Siimann pidas toona lubamatuks, et Toomas Hendrik Ilvese elamiskulud valitsuse residentsis maksab välisministeerium.

Toomas Hendrik Ilves eitas avalikus kirjas süüdistusi, nagu maksaks riik tema eluasemekuludeks 20 000 krooni kuus.

Sellegipoolest oli tulevane president sunnitud pere residentsist välja kolima. Toonase Õhtulehe andmeil elas viimasel perioodil residentsis küll veel ainult Ilvese toonane abikaasa Merry Bullock, välisminister ei elanud enam koos temaga.

Kirikujuht ei saanud skandaalita läbi n Nurme residentsi viimane rentnik oli Eesti Apostlik Õigeusu Kirik ja viimane alaline elanik metropoliit Stefanus . Kohe pärast tema sissekolimist 1999. aastal puhkes skandaal, kuna väideti, et metropoliit Stefanus elab Eestis maksumaksja kulul, sest valitsus andis talle valitsuse residentsi kasutada tasuta.

Valitsuse otsus oli pretsedenditu, sest kõikide teiste konfessioonide esindajad kandsid oma kulud ise. Valitsus põhjendas residentsi väljaandmist maksumaksjate kulul Tallinna linnavalitsuse saamatusega tagastada õigeusu kirikule Pika tänava maja.

Pärast kirikutegelase väljakolimist 2002. aastal peeti seal mõnda aega aktiivselt nõupidamisi ja koolitusi, kuni riigikantselei otsustas viimasel ajal pikka aega tühjalt seisnud maja panna müüki.

Nurme residentsi ajalugu on samuti märkimisväärne, kuna maja kasutas nõukogude ajal ülemnõukogu ladvik. Eesti iseseisvuse taastamise järel kasutati hoonet riigi külaliste ja ministrite majutamiseks ning nõupidamisteks.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee