Elu

Zhürii: «Ma ei saanud ühestki sõnast aru, mis sa laulsid, aga mulle sa meeldid.» (1)

Margit Krell , 12. veebruar 2007, 00:00
 
Kes istub kahvatuna omaette ja kordab hääletult, vaid suud maigutades, peagi zhüriile esitatavat laulu. Kes jalutab midagi enda ümber märkamata tühjal pilgul edasi-tagasi. On ka kolme-neljaliikmelisi seltskondi, kust aeg-ajalt kõlab mõne laulu fraas. Pärnu kontserdimajas käib TV3 saate «Eesti otsib superstaari» kohalik eelvoor.

Kas Eestis üldse leidub mõni superstaar?

«Mõni võib-olla ikka on,» arvab staariks pürgiv Mari, «kellel hea hääl on ja...»

«Gerli Padar võib-olla,» pakub Liina.

Nele-Liis lisab, et Maarjat võib ka superstaariks pidada.

«Mina arvan, et Eestis superstaari ei ole,» on seltskonna ainus noormees Risto kategooriline.

«Ei tea, kas see saadegi superstaari leiab.»

Teises seltskonnas ollakse aga seda meelt, et Eestis ei saagi superstaar olla, heal juhul ehk ainult staar. Kõige lähemale küündivat (super)staariseisusele Vanilla Ninja.

«Ei tea, kas see saadegi superstaari leiab,» kahtleb Kristel.

Hetk hiljem naasevad, telekaamerate surin taustaks, ?üriiruumist õnnelikena pääsenud Karit Sepp ja Fred Rõigas. Karit on kena pikajuukseline tütarlaps, kes õpib Pärnu Ülejõe gümnaasiumi 11. klassis. Laulma hakkas ta juba aastaselt ja on ammu unistanud end mõnel suurel konkursil proovile panna. Fred õpib muusikaakadeemias koolimuusikat.

?üriil on otsustamiseks aega vaid paar minutit

?ürii tööruumis istuvad laua taga Mihkel Raud, Heidy Purga ja Rein Rannap. Nende ülesanne pole kergete killast: vaid mõne minutiga peavad nad andma hinnangu, kas noormehel või neiul on lootust saate finaalis särada ja tulevikus staariks saada.

Bee Geesi laulu laulnud vene noormehele ütleb Purga: «Sa näed väga hea välja.» Ja midagi muud positiivset ?ürii esile ei toogi.

«Püksid on sul katki, seda sa tead, jah?» küsib Raud.

«See on stiil,» ei lase nooruk end heidutada. Edasi ta siiski ei pääse.

Vahepeal on ?ürii eest läbi käinud mitu kandidaati, keda Raud märgatava tüdimusega kuulab. Kui aga siseneb väikest kasvu ja kena välimusega naeratav neiu, elavneb ta otsekohe. Tüdruk ütleb, et laulab ukraina keeles, ja ?ürii jääb huviga kuulama.

«Ma ei saanud küll ühestki sõnast aru, mis sa laulsid, aga mulle sa meeldid,» tunnistab Raud. Purga ütleb omakorda, et ta pole ukraina keele vastu ükskõikne, sest temaski voolab ukraina verd.

Nii pääseb tüdruk vaatamata Rannapi ei-sõnale finaali. (Rannap ütleb, et neiu oli «nii võlts».)

«Muutume siis veel jõhkramaks,» lausub Raud justkui viga tunnistades.

«Aga mul on jumala pohhui.»

Järjekordne kena näitsik astub ?ürii ette. Küsimusele, mis laul esitamisele tuleb, vastab neiu: «A mul on jumala pohhui.»

?ürii liikmed imestavad, et kui pohhui, miks ta siis üldse sinna tuli. Vaid Heidy Purga ? ta töötab ikkagi raadios ja tunneb eesti muusikat ? saab aru, et see ongi laulu pealkiri.

Mihkel Raud uurib, kas noor solist ikka teab, mida see väljend tähendab, et see on venekeelne roppus. Raud üritab seda eesti keelde tõlkida, aga jätab asja siiski poole peal katki.

Neiu laulab oma laulu ära, kuid edasi ei pääse. Seda lauluvaliku ja kehva esituse tõttu.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee