Välisminister Ilves soovitab vaadata maakaarti  

Enne jõule Eesti välismininistri toolile istunud Toomas Hendrik Ilves on oma esinemistes rõhutanud vajadust liikuda võimalikult kiiresti Euroopa Liidu suunas.

Ilves leiab, et Eestil endal on võimalusi seda protsessi mõjutada. NATO-sse astumine sõltub aga paljudest teguritest ja Eestil ei ole ses asjas võimalust eriti kaasa rääkida.

Kui teil oleksid volitused ja võimalused muuta kiiresti Eesti poliitilist asendit maailmas ja suhteid teiste riikide ja organisatsioonidega, mida teeksite?

Ma teeksin nii, et Eesti oleks Euroopa Liidus ja NATO-s. Ma normaliseeriksin suhted Venemaaga, sest teiste naaberriikidega on Eestil head suhted. Ma tahaksin, et Eesti-Vene suhted oleksid niisama head kui iga teise Euroopa Liidu liikmesriigi suhted Venemaaga.

Eesti täidab ÜRO-s oma väikest osa. USA tahab sellest organisatsioonist lahkuda ÜRO ebaefektiivsuse tõttu. Suurt ülemaailmset organisatsiooni on muidugi vaja, aga ma leian, et suured regionaalsed organisatsioonid, nagu Euroopa Liit ja ASEAN töötavad tõhusamalt. Ülemaailmse organisatsiooni tööd pärsivad väga suured kultuuride erinevused riikide vahel. Võtkem kasvõi Euroopa riigid ja Ladina-Ameerika riigid.

Kolm aastat tagasi oli Nicaraguas taastatud demokraatlike riikide kokkutulek. Põhiasi, mida näiteks lõunaameeriklased rõhutasid, oli see, kuivõrd halvad on Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga nõudmised, et kui nad saavad nendelt institutsioonidelt raha, siis nad peavad jälgima ka nendele kehtestatud reegleid ja tingimusi. See oli lõunaameeriklaste peaaegu üksmeelne seisukoht.

Mina tekitasin seal pahameelt, väites, et Eesti on edukas just seetõttu, et ta on tingimusi täitnud.

See on üks näide sellest, kuidas arusaamad erinevad vastavalt kultuuri tüübile.

19. ja 20. märtsil kohtuvad Helsingis president Clinton ja president Jeltsin. Ja juba liiguvad kuuldused - vähemalt ajakirjanike seas - et tulemas on uus Jalta, s.t. mõjusfääride jagamine, seekord NATO laienemise asjas. Arvatakse, et Clinton ja Jeltsin lepivad kokku põhimõttel 3 ja 3: kolm Kesk-Euroopa riiki pääseb NATO-sse, kolm Balti riiki jääb ukse taha.

Need hirmud on ajaloolistel ja poliitilistel põhjustel täiesti arusaadavad. Kuid maailma poliitika ja diplomaatia on praegu hoopis teistsugune kui varem tänu just Molotovile, Ribbentropile ja Jaltale.

Praegust demokraatlike riikide poliitikat iseloomustab transparentsus, läbipaistvus. Demokraatlik riik ei saa teha teise riigiga kokkuleppeid mõne kolmanda riigi suhtes. Mõned riigid on ka tänapäeval valmis seda küll tegema, kuid USA ei saa seda oma põhilise ideoloogia tõttu teha.

USA välispoliitika on alati olnud edukas, kui ei ole mindud nn. reaalpoliitikasse. Tänapäeval ei ole seda teed võimalik minna kasvõi juba sellepärast, et USA välisteenistus koosneb inimestest, kellele juba koolisüsteemi tõttu on reaalpoliitika vastuvõtmatu.

Ma ei usu, et Clinton ja Jeltsin selles asjas kokku lepivad. Sellest räägitakse kindlasti, aga mitte telekaamerate ees. Täiesti ootuspärane on, et pärast tippkohtumist kutsub USA kokku diplomaatilise korpuse ning sellele tehakse teatavaks, millest jutt oli ja milles kokkuleppele jõuti.

Soomes korraldati hiljuti uurimus, millest selgus, et 51% soomlastest ei taha, et Soomest saaks NATO liige, 30% aga soovib seda. Koguni 83% küsitletuist arvas, et ettevalmistused Soome astumiseks NATO-sse on käimas. Samas on valitsusringkondades levinud seisukoht, et Soomel ei ole tarvis NATO liige olla. See pidavat otsekohe halvendama suhteid Venemaaga. Öeldakse ka seda, et kui Soome astub NATO liikmeks, on see kahjulik ka Eestile.

Venemaa on NATO laienemise vastu kasutanud pidevalt ka niisugust argumenti, et laienemine tooks võimule impeeriumimeelsed jõud, ehkki on ilmne, et just säärane argument sunnib Venemaa piiriäärseid naabreid veelgi innukamalt NATO poole vaatama.

Kas Soome astumine NATO-sse oleks Eestile kahjulik? Ma ei kommenteeriks seda. Aga Venemaa argumendi kohta ma ei tea, kui tõsiselt seda enam võetakse. Juba Gorbatšov kuulutas, et kui te ei toeta mind, siis te toetate minu vastaseid. Tuleb meelde episood vendade Marxide filmist, kus Gaucho Marx röövib panka. Ta asetab revolvritoru meelekohale ja teatab: "Kui te mulle raha ei anna, lasen end maha!"

Aga uuringuid ja analüüse, mis käsitlevad Balti riike, on kõigest käputäis.

Oma kõnes, mille te pidasite riigikogus värske välisministrina, esitasite minu arust USA tollase programmi, mis asetas Eesti liitumise Euroopa Liiduga meie julgeoleku seisukohast esiplaanile, NATO-ga liitumise aga jättis õhku rippuma.

Minu seisukoht on, et NATO laienemine on asi, milles Eestil on vähe kaasa rääkida. See otsustatakse NATO poolt. Kas me pääseme Euroopa Liidu laienemise esimesse ringi, sõltub väga palju meist endist. Kasulikum on keskenduda nendele asjadele, mille puhul saad ise midagi teha. NATO laiendamine sõltub väga paljudest teistest teguritest, nagu üldisest poliitilisest olukorrast, Venemaast ja muust. Need on asjad, milles meil ei ole midagi kaasa rääkida.

Euroopa Liidul on oma põhimõtted ja kriteeriumid, ja kui me need täidame, siis nad peavad Eestiga arvestama.

Kui sa tegeled asjaga, mida sa ei saa mõjutada, siis sa langed depressiooni. Kui tegeled asjaga, mida saad mõjutada, siis sa ei lange depressiooni.

Euroopa Liit on tunduvalt sügavam struktuur kui NATO, ja samas saame me ise siin kaasa rääkida.

Eesti alustas oma arengut mõnest teisest riigist hiljem, edu on saavutatud tänu iseenese ponnistustele.

Kas piirilepingu puudumine Venemaaga võib takistada Eesti vastuvõtmist Euroopa Liitu?

Praegu on Euroopa Liit seisukohal, et kuna Eesti on teinud omalt poolt kõik, siis piirilepingu puudumine ei ole takistuseks Euroopa Liitu minekul. Me oleme kogu protsessi läbi käinud Euroopa Liitu pidevalt informeerides. Euroopa Liit on mõjutanud Venemaad piirilepingut alla kirjutama ja rõhutanud, et piirilepingut ei saa siduda mistahes muude küsimustega. Keegi maailmas ei mõista seda, kui piirilepingut tahetakse siduda muude asjadega. Keeldumine Eestiga piirilepingut sõlmimast teeb halba Venemaale endale.

Te tulite välisministri ametisse varsti pärast seda, kui Siim Kallas oli kohtunud Petroskois Vene välisministri Jevgeni Primakoviga. Räägiti piirilepingust, millest Eesti pool oli välja jätnud Tartu rahu. Kallas toonitas piirilepingu ja muude Vene-Eesti suhteid puudutavate küsimustega seoses, et kogu läbirääkimiste protsess tuleks depolitiseerida.

Juba järgmisel päeval, 6. novembril ütles Primakov, et piirilepingu sõlmimine sõltub venelaste humanitaarprobleemide lahendamisest Eestis. Seepeale käis Eestis Vene välisministeeriumi nn. ekspertrühm, kes leidis, et Eestis venelasi ahistatakse. Seejärel oli Tallinnas Vene Riigiduuma delegatsioon ja varsti ka duuma aseesimees Baburin. Jäi mulje, et Eesti oli ilmutanud initsiatiivi, kuid hiljem läksid ohjad Moskva kätte.

Siin ei saa rääkida ohjadest. Niisugusel puhul tuleb arvestada rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Euroopa Nõukogu või OSCE arvamust. Kui keegi tahab meiega midagi arutada, siis miks mitte. Aga Eesti seisukoht on see, et kui keegi tahab anda hinnangut meie poliitikale kasvõi näiteks humanitaarküsimustes, siis ainult läbi rahvusvaheliste organisatsioonide, kes on pädevad seda tegema objektiivselt ja neutraalselt.

Mida te arvate Moskva pikaajalisest tegevuskavast Baltimaade suhtes. See koostati president Jeltsini korraldusel ja avalikustati kuu aja eest.

Näib, et Venemaa ei kavatse oma hoiakut meie suhtes karvavõrdki muuta.

Meil on väga raske ennustada, mis Venemaal võib juhtuda. Venemaa välispoliitiline prioriteet on USA ja kuni 9. juulini tahab Moskva teha kõik, et vältida NATO laiendamist. Venemaa energia ja ressursid kuluvad selle eesmärgi saavutamiseks. Ma arvan, et kursimuutus hakkab toimuma pärast 9. juulit.

Hiljuti kohtusite Pärnus Läti välisministri Valdis Birkavsiga. Millest oli jutt?

Lühidalt öeldes sellest, et me peame Eesti-Läti koostööd tõhustama. Eesti puhul võime täheldada nn. põhjaliseerumist (põhjamaadele lähenemist - S.H.) samas Leedu läheneb Poolale, Kesk-Euroopa riikidele.

Eestile ei ole kasulik, kui Läti jääb isolatsiooni. Mulle tundub, et Balti koostööd on sageli takistanud Balti Koostöö suurte algustähtedega. Normaalsed bilateraalsed suhted on jäänud nagu unarusse. Peaksime tiivustama vaba teenuste liikumist. Ka Euroopa Liidule on oluline, et naaberriigid suudavad koopereeruda.

Kui Leedu tee Euroopasse on läbi Kesk-Euroopa ja meil läbi Põhjala, siis peaksime arvestama, et Euroopa Liidu piir ei peaks jooksma läbi Valga.

Euroopa Liitu astumise kohta ütlen ma, et palun vaadake kaarti seinal: vaadake, kus Eesti asub.

Varsti pärast seda, kui Aleksander Einseln määrati Eesti kaitseväe juhatajaks, käis ta Moskvas. Tollal räägiti ja kirjutati - Einseln ei lükanud seda ka ümber - et teda koheldi seal mitte nagu Eesti polkovnikut, vaid nagu USA koloneli. Kas võiks tuua mingi analoogia teiega?

See on täiesti vildakas analoogia. Ma ütlesin Harri Tiidole Kuku raadios, kui ta märkis, et "te olete nii hästi kursis Eesti asjadega ja räägite nii hästi eesti keelt", et ma sain oma hariduse Ameerikas. Mina küll ei näe, et see, kui sa oled elanud Ameerikas, peaks olema põhjuseks sind jänkiks pidada. Praegu on paljudel võimalus Ameerikas haridus saada.

AIVAR KULLAMAA fotod

Telefon on välisministrile töövahend nagu kõigile lihtsurelikelegi, kuid jutud on teised...

"Eestile saavad objektiivse ja neutraalse hinnangu anda siiski vaid rahvusvahelised organisatsioonid."