Eesti uudised

Neljapäev on punktkirjapäev (1)

SLÕL online, 3. jaanuar 2007, 11:48
Neljapäeval tähistatakse Eestis Tallinnas asuva Eesti pimedate raamatukogu algatusel neljandat korda rahvusvahelist pimedate punktkirja päeva.

Iga aasta 4. jaanuaril, pimedate punktkirja looja Louis Braille'i (1809-1852) sünniaastapäeval, märgitakse rahvusvahelist punktkirjapäeva.

Braille'i loodud punktkirja kasutavad pimedate raamatukogu esindaja Priit Kasepalu sõnul Eestis kõige aktiivsemalt Tartu Emajõe kooli ja Tallinna Heleni kooli pimedad õpilased. Mullu valmistati tavakoolides õppijatele üle 20 punktkirjas õpiku ja töövihiku. Siiski ei ole punktkirjas veel kõiki vajalikke õpikuid.

Täisealistele õpetatakse punktkirja peamiselt pimedate ühingute projektiraha eest, ent viimastel aastatel on lisandunud riigi rahaline tugi kirja õpetamiseks nägemispuudega inimestele, kelle rehabilitatsiooniplaan seda ette näeb.

Punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on niinimetatud kuuspunkt (ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti) ning igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Punktkirjas raamatuid valmistava ja laenutava Eesti pimedate raamatukogu trükikojas valmisid viimati ajaloodoktor Aldo Kalsi eluloolise sariteose "Lehekülgi Eesti pimedate ajaloost" 4. osa, Albert Kivikase romaani "Nimed marmortahvlil" 1. osa, Astrid Lindgreni "Väikevend ja Karlsson katuselt" ning Herbert George Wellsi "Lühike maailma ajalugu".

Punktkirjas raamatud on tavaraamatutest mitu korda kogukamad - lehed on A4 formaadist suuremad ja tavapaberist märksa paksemad. Romaani "Nimed marmortahvlil" 1. osa on tavakirjas 351-leheküljeline. Punktkirjas on see aga 7-köiteline, kokku 840 lehekülge.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee