Eesti uudised

Kirjanik sõdib ärimehest naabriga (16)

Kadri Paas , 18. detsember 2006, 00:00
NINA ALL: Kirjanik Elme Väljaste näitab Pihlakute abihoone katusele ehitatud terrassi, millele võiks otse nende rõdult astuda. Suvel korraldasid naabrid seal grillipidusid. Teet Malsroos
Ühiskindlustuse pankrotti tüürinud Tõnu Pihlak ehitas kirjanik Elme Väljaste garaaži seina külge oma aiamaja ja grilliterrassi. Ebaseaduslik kõrvalhoone on otsaga lausa naabri maa peal.

Õnnetu naabripere, kes Pirita-Kosel omavoli ohvriks langes, on abielupaar kirjanik Elme Väljaste ja kuivatatud puuviljade töötlemise ja pakendamisega tegeleva firma Sildest juht Vello Väljaste.

Väljastete meelerahu rikkunud naaber, Ühiskindlustuse pankrotti tüürinud ja mullu täieliku ärikeelu saanud Tõnu Pihlak (37) tegutseb oma ema, Õie Pihlaku nimel oleval krundil.

Tüli tekitanud kuurialune on Väljastete garaaži külge ehitatuna püsinud seal juba aastakümneid. Kaheksa aastat tagasi käskis Tallinna linnaplaneerimisamet ebaseadusliku kuuri lammutada. Toona oli see pärandi vormistamise tingimuseks. Pihlak lobudikku ei lammutanud.

Renoveeris ja muutis välisviimistlust?

Jamaks läks mullu suvel, kui Pihlak ehitas lobudiku ümber korralikuks abihooneks. Ka korrastatud kõrvalhoonel puudub endiselt osa lõunapoolsest seinast. Selleks jäeti Väljastete elumaja garaaži sein. Sisuliselt vaatavad Väljastete garaaži kolm akent täpselt Pihlakute kuuri.

Kõige trooniks on naaber rajanud abihoone katusele avara puidust terrassi. Ühelegi tuleohutusnõudele ehitis ei vasta: pole tulemüüri, automaatset kustutussüsteemi ega kaheksameetrist tuleohutuskuja. Samuti polnud Pihlakul kõrvalhoone rajamiseks projekti ega ehitusluba.

«Asi on ikka üle igasuguste piiride läinud. Naaber nimetab seda renoveerimiseks ja pelgalt välisviimistluse muutmiseks, aga igaüks saab aru, et see on endise lobudiku täielik ümberehitamine,» on Elme Väljaste nördinud.

Kütte-, elektri- ja kanalisatsioonisüsteemiga abihoone katusele ehitatud terrass teeb Väljastetele eriti muret. Suvel korraldas naabripere seal grillipidusid, nii et sädemed lendasid. Eramu välissein jäi grillist vaevalt paari meetri kaugusele.

«Hoidsime ainult hinge kinni, et grillimisel söed ja sädemed kuivale puitterrassi põrandale kukkudes tulekahju ei põhjustaks. Olukord oli masendav. Kui mu abikaasa tegi Tõnu Pihlakule ettepaneku tekkinud olukorrast vestelda, vastati: räägi iseendaga, kui tahad! Ehtne jõmm!» pahandab Elme Väljaste.

Naabri kõrvalhoone teisest otsast turritab välja plekist saunakorsten. See on Väljastete teise korruse akendest paari-kolme meetri kaugusel. Kui Pihlakud sauna kütavad, pressib suits Väljastete majja. Peale selle ajasid hirmu nahka korstnast lendavad sädemed.

Tegelikult on naabri abihoone otsapidi lausa Väljastete krundil. Kui Elme ja Vello tahaksid selle ebaseadusliku ehitise enda kinnistule jääva osa maha lõhkuda, ei saaks neid keegi takistada.

«Öeldakse JOKK – juriidiliselt on kõik korrektne. Meil on siin aga täielik JOPP – juriidiliselt on päris p****s! Tehakse ettekirjutusi, meie kirjutame kaebusi, käime ametnike vahet. Aga see tüüp laiutab siin ikka edasi. Kes hüvitab meile närvikulu, mis on tekkinud pidevas tule- ja vargaohus elamisest!? Kes vastutab kinnisvarahinna languse eest, sest kes sellist kinnistut osta tahaks!? Meie elukvaliteet on langenud,» loetleb Vello Väljaste naabri omavolilisest tegevusest johtuvaid miinuseid.

«Pöördume kindlasti kohtusse!»

Praegu on jõus Tallinna linnaplaneerimisameti ettekirjutus-hoiatus, mis nõuab kõrvalhoone tuleohutusreeglitele vastavaks muutmist või 20. märtsiks maha lammutamist.

Elme ei usu, et Pihlakud abihoone märtsi lõpuks lammutavad.

«Et sigatsemine peatada, pöördume kindlasti kohtusse. Peame hakkama käima kohut pensionär Õie Pihlakuga, sest poeg Tõnule see kinnistu ei kuulu. Ta ju tuntud pankrotipoiss!» märgib Elme.

Põhja-Eesti päästekeskuse insenertehnilise büroo juhtinspektor Urmas Paejärv selgitab SL Õhtulehele: võimalus, et tuli ühelt hoonelt teisele levib, peab olema takistatud. Pihlakud pole selle eest hoolt kandnud. Sisuliselt pole tagantjärele enam võimalik hoonet tuleohutuks ehitada.

Teoreetiliselt saab ebaseaduslikult rajatud kõrvalhoonet tagantjärele küll seadustada, kuid ainult kokkuleppevormis.

«Üks pool peab andma allkirja, et ta on hoonega nõus. Põhimõtteliselt saab ehitisse paigaldada ka automaatse kustutussüsteemi, mis tulekahju korral hakkab ise vett pritsima. Praegusel kujul ei näe ma aga võimalust kuidagi hoonet reeglitele vastavaks muuta,» ütleb Paejärv.

«Põhimõtteliselt on ehitise seadustamine võimalik, kui sellega seoses viiakse ehitis vastavusse kehtivate nõuetega. Kuna kõneksolev ehitis on ehitatud krundi piirile, on seadustamise üheks tingimuseks naaberkrundi omaniku nõusolek. Meie ametile esitatud kuuriprojekt on omanikule tagastatud, kuna pole naabri nõusolekut ja tuletõrje kooskõlastust,» lisab Seier.

Pihlakutele on direktori sõnul tehtud ettekirjutus-hoiatus ja määratud sunniraha 7000 krooni.

Õie Pihlak: naaber ähvardab ja kiusab

Naaberkinnistu omanik Õie Pihlak (75) ütleb, et Väljasted ajavad lihtsalt kiusu.

«Niivõrd kiuslik, nii häbematult… See hoone on siia ammu ehitatud. Ma lihtsalt ei oska aru saada, kuidas saab sellist kiusu ajada. See hoone on siia nelikümmend aastat tagasi ehitatud. Poeg lihtsalt restaureeris selle. Võime isegi ületeenaabrid tunnistajaks võtta,» räägib Pihlak. Tema hinnangul kiusavad Väljasted neid eelkõige kadedusest.

«Aastaid on see hoone siin lohakil seisnud. Alles nüüd saime hakata natuke korrastama. Kuidas need garaažiuksed siin kõik olid… Poeg tegi kõik uued uksed ja uue katuse ja… Ja siis äkki, minu maa peal. Siin on ju mõõtjad käinud ja ikka pole rahul,» ahastab vanainimene.

Miks te hoone ehituseks projekti ja luba ei hankinud?

«Kõik on pojal seaduslikult… Poeg ajab neid asju, sest mina pole võimeline sellist kiusu üle elama, nagu nad nüüd teevad,» räägib proua Pihlak.

Tallinna linnaplaneerimisameti ettekirjutus käsib 20. märtsiks hoone lammutada.

«Ma ei oska teile öelda. Poeg ajab neid asju. Sihukest asja ei saa keegi nõuda, et seda maha lammutada, mis on nelikümmend aastat tagasi ehitatud. Ta pani uued uksed ja tegi laudümbrise sellele. Ega see pole veel midagi, et… Ta lihtsalt renoveeris seda,» on Õie veendunud.

Ka tuleohtu ei ole tema arvates. Abihoones Pihlakud enam sauna ei küta.

«Muudkui ähvardavad kohtuga ja ettekirjutustega. Ajavad sellist kiusu, et õudne,» peab pensionär Väljastete kaebusi pelgalt pahatahtlikuks käitumiseks.

Tõnu Pihlakut ei õnnestunud SL Õhtulehel tabada. Ema sõnul viibivat ta välismaal.

Tõnu Pihlaku pankrotid

1. veebruaril 1999 peatati Ühiskindlustuse tegevus. Põhjuseks omavahendite vähenemine alla seadusega nõutatud määra. Kindlustusseltsi juhtis siis Tõnu Pihlak .

1999. aasta septembris kuulutas Tallinna linnakohus välja Ühiskindlustuse pankroti. Toonase pankrotihalduri Toomas Saarma sõnul olid firma uppimineku põhjuseks juhtimisvead.

Tallinna linnakohus on määranud Tõnu Pihlakule 15. veebruarist 2005 täieliku ärikeelu (ta ei tohi olla juhatuse liige ega teha jooksvaid otsuseid) kuni pankrotimenetluse lõpuni.

Pihlakule on välja kuulutatud ka eraisiku pankrot, sest ta ei suutnud aastaid tagasi Hansapangast võetud laenu tagastada. Paraku pole tema nimel realiseerimiskõlblikku vara. Pankrotihaldurile on Toyota Land Cruiseriga ringi sõitev Pihlak väitnud, et tal pole sissetulekuid.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee