Uudised

Näitused 

9. mai 1998, 00:00

VAAL Galerii keldrisaalis 5.-23.05

VALERI VINOGRADOV

Sellel näitusprojektil pole vähematki kokkupuudet kunstniku edukalt kulgeva maalijakarjääriga. Tänu sellele näitusele osutub Valeri Vinogradov salajaseks kontseptualistiks, kes on hoolega meediapahna talletanud, jälginud meie nimekate kunstnike saavutusi ja möödapanekuid, unustamata ka prominente ja avalikke institutsioone. (Tuntumad prominendid selles projektis: Lapin, Toomik, Tamara Luuk, Hardi Volmer, A. Rüütel jne.)

Triumfid ja austusavaldused

on selle materjali selekteerimise otsene tulemus. Tegemist on nn. mängultkontseptualismiga sots-arti traditsioonides, kuid mängul on jumet, teravust ja vaimukust. Sots-arti abil dekonstrueerisid dissidendid NSVL ideoloogilist masinavärki, võimu keelt ja võimukandjaid. Vinogradov on otsustanud lisada sots-artile veel ühe tasandi - nn. sotsialismilt kapitalismile suunduva üleminekuaja. Kehtib arvamus, et eri kultuuride standardkeeled erinevad, s.t. samal sõnumil on nendes keeltes erisugune sisu ja tähendus. Tema on kunstnik, kellel on erinevalt poliitikust mõtestamise vabadus, ja tema teeb sõnumiga, mida ise tahab. Ta otsib ja leiab ideoloogiate varjatud kokkupuutepunkte (Arnold Rüütli juhtum ja Urmas Miku fenomen), manipuleerib retoorikaga ja mängib sõnade tähendusega.

Sarja triumfide osa mängib poliitika- ja kultuuritegelaste rollide ja võimuambitsioonidega. Tõtt-öelda on enamiku lahendustest Vinogradovile kätte mänginud meedia ise oma ogarate kunsti- ja poliitikaanalüüsidega. Vinogradovi mõttekujutus töötab kolmel tasandil: n.-ö. mälu, analüüs ja grotesk.

VAAL 4.-23.05.

JAAN ELKEN "Ametroopia"

Sündmusel on oma eellugu: 1997. a. sügisel korraldas sigaretifirma Prince ideekonkursi "Teistmoodi tegelikkus" teistmoodi tegelikkuse kõige säravama ja omapärasema kirjelduse leidmiseks. Konkursi võitis mittesuitsetav Elken, kes oli juhtumisi sama pealkirja all mullu suvel näitusi korraldanud. Auraha 30 000 krooni investeeris Elken õppereisi New Yorki, kust naasis hiljuti maaliideedest pakatavana. Siin käsitleb Elken isiklikke stereotüüpe ja eelarvamusi USA tegelikkusest. New York on very hard , räme ja konfliktne, nagu ta peabki olema kui vaadata mitte Manhattani, vaid Bronxi 42 tänava (väga allakäinud linnaosa) põhjal. Tema maalideseeria kõneleb hooletult rämeda, abstraktse maalikeskkonna loomise huvist, lõuendile ülesehitatult võib seda juba võrrelda kaosega. Kloaagi tunnuseid paljudes eri värvitoonides üldistada püüdev maal on omakorda surutud kirjutatud tekstide terrori alla. Igal juhul ei tohi laused maalil mõjuda hoolsa mõttetöö viljana ja peavad maksimaalselt lähenema soditud tekstidele seintel. Maalijate poolt vaadatuna on Elken novaator ja terrorist, kuid sama fenomeni tootva subkultuuri silmis on Elken ilmselt sissetungija ja plagiaator. Kunstnikule on selline seis soodne ja dialoog algallikatega toniseeriv.

EESTI KUNSTIMUUSEUM

KUNO VEEBER

Kuno Veeber (1898-1929) oli üks esimesi ja innukamaid frankofiile 1920. aastate eesti kunstis. 1916. a. Ants Laikmaa ateljeekoolis kunstiõpinguid alustanud, hiljem end joonistuses N. Triigi ja skulptuuri alal J. Koorti juures täiendanud Kuno Veeber astus 1922. a. sügisel Tartu kunstikooli Pallas. Siin töötas ta Konrad Mäe maaliateljees ja tutvus graafiliste tehnikatega Magnus Zelleri juhendamisel. 1923. a. reis Saksamaale ja tutvus ekspressionismiga tõi dramatismi nii mõnessegi varasesse portreekompositsiooni. Pärast Pallase lõpetamist läks Veeber kaheks aastaks Pariisi. Veeber õppis kõigest ja kõikjal - prantsuse keelt, kunsti Montparnassei akadeemias, vanu graafilisi tehnikaid Pariisi Rahvusraamatukogu estampide saalis. Kunstniku loomingulist teed tähistas võitlus selge vormi ja harmoonilise tasakaalustatud pildistruktuuri eest. Kui selles võitluses oli üldse eeskujusid, siis Paul Cézanne. Uurides järjekindlalt oma põhilist kujutamisobjekti - inimkeha, sünteesis Veeber värvi, valguse ja vormi sügavaks omapärasest kunstilise tõe tajust kõnelevaks maalivisiooniks. K. Veeber eksponeeris oma töid Eestis, aga ka Pariisi Sõltumatute Salongis, eesti kunsti välisnäitustel Riias, Kaunases, Helsingis, Kölnis, Kopenhaagenis, Moskvas, Roomas ja Budapestis. 1927. a. reisis kunstnik Kujutava Kunsti Sihtkapitali valitsuse stipendiumiga Itaaliasse. Paraku ei õnnestunud Veeberil oma loomingulist teed lõpuni käia: 1929. a. 1. jaanuaril kunstnik lahkus.

K. Veeberi loomingust on meieni jõudnud mõnikümmend teost. Näitusel, mis jääb avatuks 28. juunini, eksponeeritakse suuremat osa Kuno Veeberi säilinud loomingulisest pärandist. Näituse ja pressiteksti koostas Tiina Abel, näituse kujundas Anne Parmasto.

TARTU KUNSTIMAJA 5.-24.05.

TOOMAS VINT "Vaade maastikule"

Toomas Vindi esimene personaalnäitus Tartus. Kolmekümnest maalist, mis kõik pärinevad 1990. aastatest, on ligi kolmandik eksponeeritud esmakordselt. Autor pakub oma maastikke metafüüsilise vaataja kaudu. Vaataja vaatab seda, mida näeb maalil kujutatu. Neil piltidel osutub peamiseks mäng vaatenurkadega. Mäng maali siseruumis on olulisim, mis kujundab maalide maagilise ja realistliku samaaegsuse tasandi. Vint rõhutab ka maalide seost tema kirjutatud "Kunstnikuromaanis" käsitletavate küsimustega metafüüsika olemuse kohta.

DRAAKON 4.-16.05.

KAI-MAI OLBRI "Kevadrütmis"

Akvarellistide liidu esinaine on pöördunud guašši poole. Kuid see pole siiski reetmine: pildid näevad üsna akvarellide moodi välja. Itaalias-käik on inspireerinud kunstnikku muutuma suuremate mõõtmete ja abstraktsema kujundikeele suunas. Enamik töid on dekoratiivselt efektsed.

KULLO LASTEGALERII 30.04.-17.05.

Pelgulinna gümnaasiumi lõputööde näitus

Juba ammustest aegadest kunstiharidust andva kooli lõpetavad jällegi 9. ja 12. klass. Midagi uut seekord ei ole. Parimad maalid on paigutatud dielesse, ülejäänu on nagu ikka - mõnedel on nutikaid ideid, mõnedel mitte, mõned on tehniliselt meisterlikumad, mõned pole eriti pingutanud.

MARI SOBOLEV

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee