Elu

102aastane Karl Plutus keerutab jalga Kaja kultuurikeskuses (7)

Jaanus Kulli , 25. november 2006, 00:00
TANTSULÕVI: Eesti vanimal mehel Karl Plutusel on elus olnud palju harrastusi ja hobisid. Muu hulgas on ta olnud eluaeg kange tantsulõvi. Hiljuti käis ta valsikaari tegemas Kaja kultuurikeskuses, kus tal partneritest puudust ei tulnud. Tiina Kõrtsini
Kui 102aastaselt Karl Plutuselt küsida, mis on tema pikaajalisuse saladus, prahvatab ta kõigepealt, et vaatamata neli korda surmaga silmitsi seismisele, on olnud see ennekõike elutahe, mis teda nii kõrge vanuseni on viinud.

Kirglik kalamees on paar korda jääauku kukkunud, peaaegu uppunud ja poolsurnuks külmunud, põdenud raskeid haigusi ja üle elanud mitu keerukat operatsiooni. Mõni aasta tagasi sõitis talle otsa purjus autojuht ning pärast reieluu lappimist peab vanahärra nüüd kepiga käima.

Pärast väikest pausi jääb mees aga natuke mõtlikuks ning arvab, et ennekõike tuleb tema pika elu taga näha tervislikke eluviise ning sportimispisikut. «Ma pole kunagi suitsu suhu saanud. Kuigi poisikesepõlves sai paar korda lepalehe sisse keeratud sammalt proovitud, pole ma tubakat kunagi tõmmanud. Esimese pitsi valget viina võtsin ma aga alles 1942. aastal, kui mul vanust oli juba 38.»

Tennis on jäänud mängimata

Sporti on Karl Plutus teinud lapsest saadik, harrastanud kõikvõimalikke pallimänge, maadelnud ja isegi poksinud. «Ainult vehklemist pole ma kunagi teinud ja ka tennist pole mänginud,» täpsustab mees.

102aastane Karl Voldemar Plutus sündis Kolu vallas suure pere esimese lapsena, elas Tapal ja Peterburis ning õppis Moskvas. Pool elust on ta elanud Tallinnas. Praegugi elab kesklinnas koos oma 94aastase õega. Karl on pidanud elektrimontööri ja vedurijuhi ametit. Hakkajal noormehel jätkus energiat igale poole: ta oli piirkondliku haigekassa esimees, Püssi vallavanema abi, muusikakoori juht ja spordiseltsi Kiir esimees. Sõjast päästis teda krooniline kõhuhäda. Pärast sõda Tallinna naastes läks Plutus tööle prokuratuuri, kuna seal soodustati igati noorte edasiõppimist.

Lahtise peaga noormees lõpetas töö kõrvalt Tallinna juriidilise kooli, astus Leningradi õigusinstituuti ja Moskva prokuratuuri juhttöötajate kursusele ning sai Tallinna prokuratuuri tsiviilosakonna juhatajaks. Tema osavõtul töötati välja paljud tolleaegsed tsiviilõiguse koodeksid.

Eluaeg kirglik kalamees Karl istus veel mõni aasta tagasi sikutiga jää peal. Tema teine suur kirg on eluaeg olnud tantsimine. Viimati keerutas ta jalga Kaja kultuurikeskuses sugulase 70. sünnipäeval. «Oleme Peetriga kaugelt sugulased ning tema sai 70 aastat vanaks. Nii et mina läksin teise juubelile, aga selle asemel, et ennast seltskonna keskpunkti seada, viskas ta hoopis mind seal ette,» muigab vanahärra kelmikalt.

Saare piiga võttis võhmale

«Tantsimisega on niimoodi, et omal ajal õppis tantsimist Tamara Peki tantsustuudios Tallinnas minu naiseõde, kes omakorda minule selle tantsupisiku sisse süstis.» Isegi oma tulevase abikaasa Veraga sai Karl Plutus tuttavaks tantsupõrandal Küttejõu põlevkivikaevanduses, kus neiu oli koorijuht. 1929. aastal sai Karlist naisemees. Kena kooselu Vera Aleksejevaga kestis 66 aastat. «Arusaamine ja mõistmine peab abikaasaga olema, riid ja vaidlus ei anna midagi,» teab mees, kes juba kümme aastat on pidanud lese­põlve.

Ajalukku tagasi minnes meenutab Karl, et käli elas Tallinnas, aga suvel tuli ta koju käima ning õed korraldasid siis Püssis ja teiste lähedaste külade rahvamajades tantsukursusi.

«Igatahes nii kui kuskil rahvamajas tantsupidu korraldati, olime ka meie abikaasaga platsis. Rahvas oli sellest lausa vaimustuses, kuidas me tantsisime, eriti kui me tangot keerutasime,» lähevad halli pea ja habemega Karli silmad veel nüüdki põlema, kui ta oma noorpõlveaastaid meenutab.

Karl Plutus räägib, kuidas ta viimati, nii 80ndatel aastatel, Saaremaal sanatooriumis käis. «Tegime seal oma protseduurid ära, õhtul aga viidi meid kohalikule simmanile. Kui korraga oli üks saare piiga mul nina ees, et palun tantsima. No kuidas sa ära ütled, ja veel ka saare piiga?! Mõtlesin, et oh sa poiss, jään ma nüüd ellu või mitte. Võttis võhma välja küll. Aga ma ei tahtnud öelda ka, et võta hoogu maha. Kus siis saad plikakese ees endale häbi teha. Nii et oi-oi, see tants jääb mulle eluks ajaks meelde,» nikutab vanahärra kelmikalt pead.

Innukas tantsusaate jälgija

Oma viimase tantsukeerutuse kohta räägib Karl, et oleks vaid ette teadnud, et nii mitme daamiga tuleb põrandal ringe teha, oleks ta ennast kergemini riidesse pannud. «Aga nii kui öeldi, et täna tuli tantsima mees, kes sai 102 aastat ja kaks kuud vanaks, läks rahvas elevile. Esmalt tantsisin oma lauakaaslasega, siis tuli jälle uus ja uus daam, ning ega ma neid lugenud,» kõhistab mees habemesse naerda.

«Jah, kaunis soojaks võttis naha. Mul pole ju tantsimise vastu midagi, aga mul on vasak jalg opereeritud. Pärast seda, kui kaubik mulle Maakri tänaval otsa tagurdas.

Keskhaigla peakirurg doktor Kööp opereeris. Olin noa all üle kahe ja poole tunni. Aga kohaliku tuimastusega. Nii et me pidevalt vestlesime ja kuna ka tema oli kalamees, siis jutust meil juba puudust ei tulnud.»

Karl ütleb, et nüüd on tal polt sees, mis teeb tantsimise tunduvalt raskemaks. «See jalg enam nii kergelt ei käi ja eks sellepärast mulle meeldivadki aeglasemad tantsud,» suudab ta ka sellest õnnetusest naerusui rääkida.

Karl Plutus loeb agaralt lehti ja vaatab ka televiisorit. «Tantsud tähtedega» pole tedagi külmaks jätnud. «Vaatan seda saadet alati,» kinnitab ta. «Et mis sellest naljast välja tuleb. Sest eks see ikka rohkem show ole.» Oma lemmikpaari Karl Plutusel ei ole. «Lemmikut mul ei ole, kuid kardan, et ka seal toimivad oma telgitagused kokkulepped,» arvab Karl Plutus, kes oma seni viimased tantsukeerutused tegi paari nädala eest, mil turjal oli 102 aastat ja paar kuud.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee