Eesti uudised

Karla katedraali tipphetked (20)

Allar Viivik , 18. november 2006, 00:00
RÕÕMSAD PÄEVAD: Keskerakonna esimees Edgar Savisaar sai 2000. aastal Sakala keskuses kaks korda rõõmustada. Veebruaris pidas partei seal XX kongressi, mais aga tähistas Savisaar oma 50 aasta juubelit.Foto: Toomas Huik (Postimees)
Peatselt ekskavaatorikopa all lõpetavas endises poliitharidusmajas alias Sakala keskuses on 21 aastaga olnud palju tippsündmusi. SL Õhtuleht meenutab neist põnevamaid.

10 677 ruutmeetril asuvat, praegu Sakala keskusena tuntud hoonetekompleksi Tallinna kesklinnas hakati rajama enne sõda. Ehitust alustati 1938. aastal Edgar-Johan Kuusiku projekti järgi ja sellest pidi tulema Eesti ohvitseride keskkasiino. 1947. aastal valmis aga hoopis Töötava Rahva Kultuurihoone, mis veidi hiljem nimetati ümber EKP Keskkomitee Poliitharidusmajaks. Praegu paiknevad seal kaitseministeerium ja teater NO 99.

Aastakümnetega jäi uhke hoone Sakala 1–3 parteilastele kitsaks. Rattad Rävala puiestee äärde suursuguse uue poliitharidusmaja projekteerimiseks pandi käima 1980. aastate algul.

Soliidne paekivist hoone ehitati aastail 1982–85 Raine Karbi projekti järgi. Olulise parteiobjekti ehitamisel kasutati muude kallite materjalide hulgas ka näiteks sajaani marmorit, tšehhi kristalli, väärispuitu ja dolomiiti.

Rahvas ristis hoone EKP toonase juhi järgi kohe Karla katedraaliks.

«Tervitan Nõukogude Läti noorsugu!»

1987. aasta 19. veebruaril saabus Tallinna NLKP viimane peasekretär Mihhail Gorbatšov. Külaskäik oli haruldane, sest 42 aastat polnud ükski ametisolev parteijuht Eestis käinud. Juunis 1955 tutvus siinse olukorraga Nikita Hruštšov.

Kui ja Raissa ja Mihhail Gorbatšov lennujaamast kesklinna jõudsid, pani peasekretär lilli praeguse välisministeeriumi (toona partei keskkomitee) ees asunud Lenini monumendi juurde. Päev hiljem, 20. veebruari hommikul tervitas ta Sakala suurde saali kogunenud delegaate. Paraku tegi Gorbatšov oma tervituskõnes saatusliku vea: ta tervitas kahel korral Nõukogude Läti noorsugu. Alles kolmandal katsel sai kõrge külaline liiduvabariigi nimele pihta.

Parteijuhi vigu märkasid küll ainult raadio otseülekannet kuulanud. Õhtusteks uudisteks oli kõikjal sõnad «Nõukogude Läti» asendatud sõnadega «Nõukogude Eesti».

Fosforiidisõja avapaugud Sauli pressikonverentsil

Veidi pärast peasekretär Gorbatšovi visiiti ja kõnet Sakala keskuses puhkes Eestis fosforiidisõda. 25. veebruaril 1987. aastal oli ETV ekraanil järjekordne saade Juhan Aare sarjast «Panda». Intervjuu andis toonane Üleliidulise Mäekeemiatoorme Koondise ülem Juri Jampol, kes avalikustas Virumaa fosforiidikaevandamise plaanid aastani 2000.

Pisut rohkem kui kuu aega hiljem ehk 31. märtsil andis toonane Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul Sakala kinosaalis pressikonverentsi. Viimases mustas valitsusjuht ajakirjandust ja kiitis fosforiidikaevandamist. Tuliselt kulgenud kahetunnisel kohtumisel esitas saalitäis ajakirjanikke ja kultuuriinimesi Saulile ebameeldivaid küsimusi, mida viimane hämades tagasi tõrjus. Pressikonverentsi ülevaatest, mis õhtul kärbetega eetrisse anti, sai vist ka kõige paadunum fosforiidisõber selgeks: Virumaa maapõu tuleb rahule jätta!

Eesti sai Sakalas uue missi

12. novembril 1988. aastal oli veel EKP Poliitharidusmaja nime kandnud kultuurikeskusse asja kaunitel daamidel ja nende austajatel. Üle 56 aasta valiti Eesti missi. Iludusvõistluse taastas vanade autode restaureerija ja koguja Valeri Kirss. Kauneima naise tiitlile kandideeris 15 noort daami. Pidulik sündmus algas õhtul kell 21.50. Teatava üllatusena kroonis kolmetunniseks veninud valimise finaalis Soome miss Nina Björnström Miss Estoniaks Heli Metsa (praegu Kraft). «Läksin finaali laenatud pluusi ja keldripoest ostetud seelikuga,» on ta hiljem meenutanud.

Teise kaunitari tiitliga pärjati Sigrid Sepp ja kolmanda kaunitariks sai praegu rohkem lauljana tuntud Eha Urbsalu. Miss Estonia auhinna – Lõuna-Ameerika reisi – pani välja firma Sputnik. Sigrid Sepa sõidutas Ametiühingute Nõukogu Indiasse, Eha Urbsalu sai preemiaks reisi Ungarisse.

Miss Estonia valiti Sakalas ka 1989. aastal. Toona krooniti selleks Cathy Korju (praegu Tullkvist).

Ülemnõukogu tühistas juunikommunistide otsused

1989. aasta novembris pidas toonane Ülemnõukogu oma istungeid ajutiselt Sakala keskuse suures saalis. Põhjus, miks rahvaasemikud Toompealt all-linna kolisid, oli tegelikult lihtne. Vanas istungisaalis käis remont, mille tulemusel sai Eesti parlament oma ajaloo esimese elektroonilise hääletussüsteemi. ENSV päevil piisas otsuste langetamiseks pelgalt käetõstmisest, laulva revolutsiooni ajal olid uued reeglid.

President Lennart Meri tervitas kutsutud külalisi

1996 oli president Lennart Meri ametisoleku neljas aasta. Traditsioonilise pidulikkusega tähistati loomulikult 24. veebruaril iseseisvuspäeva. Pidukõne pidas Lennart Meri Estonia kontserdisaalis, millele järgnes kontsert.

Kuid umbes 700 külalise vastuvõtt oli aastal 1996 Sakala keskuse fuajees. ETV tegi kella 18.25–21 kestnud vastuvõtust otseülekande. Fotol tervitavad Helle ja Lennart Meri parasjagu filmimeest Ilmar Taskat, esiplaanil kõnnib meediaärimees, praegune justiitsminister Rein Lang.

Neli aastat hiljem, jaanuaris 2000, esines Meri Sakala keskuses loenguga USA esimese suursaadiku Robert C. Frasure´i auks.

Jazzkaare, PÖFFi ja erootikamesside lemmikpaik

1990ndatel sai Sakala keskusest Jazzkaare üks toimumiskohti. «Jazzkaar 97» algas kontserdiga «Esivanemate hääled», kus esinesid saami kultuuri tuntuim esindaja, laulik Mari Boine ja ansambel Tree Taanist. Kaks aastat hiljem sai suures saalis nautida soomlaste Värttinät, 2003 aga mustanahalist kuulsust Richard Bonat. Viimati võõrustati Sakalas džässmuusikuid mullu aprillis.

Sajandivahetusel kolisid Sakalasse erootikamessid. Seal olid kevaditi «Sexpeditsioon» ja «L Erotique». Eesti ja rahvusvahelised erootika- ning pornostaarid tõmbasid rahvast murdu ligi.

Sügisesed tippüritused olid Sakalas kindlasti Pimedate Ööde filmifestivali seansid. Viimati peeti PÖFF Sakalas aastal 2003. Festivali peakorraldaja Tiina Loki sõnul ei sobi hoone filminäitamiseks. Ta on Eesti Päevalehele öelnud, et sealne kinotehnika on amortiseerunud ja elektrijuhtmed vananenud.

Edgar Savisaar pidas lühtrisaalis esimest juubelit

31. mail aastal 2000 pidas Keskerakonna juht Edgar Savisaar 50. sünnipäeva. Rahvas ja tuttavad said juubilari õnnitleda sama päeva hommikul erakonna Toompea kontoris. Kella 17–20 aga võõrustati kutsutud külalisi Sakala keskuses. Toonase Sõnumilehe andmetel kulus umbes 400 külalise saabumiseks pool tundi. Tund läks kontserdiks ja tantsuks ning kolmas tund 30kilogrammise tordi mekkimiseks. Tagasihoidlike arvutuste järgi maksis vastuvõtt fuajee lühtrisaalis ja baaris vähemalt 10 000 krooni.

Nädal hiljem ilmunud parteileht Kesknädal kirjutas: «Edgar Savisaare sünnipäeval käis kaugelt üle poole tuhande inimese. Külalisraamatusse tehti rohkem kui 500 sissekannet. Kingiti tuhandeid lilli, alates põllulillede südamlikust kimbukesest ja lõpetades mõjuavaldavate orhideedega. Veel sai juubilar hulga puu- ja põõsaistikuid, mis kõik tema uues kodus Hundisilma talus koha leiavad. Kingitud vaase, pokaale, kristalli, hõbedat ja nipsasju pole veel tänaseni kokku jõutud lugeda,» kirjutas leht.

Tallinna Mõõga võitja selgus Sakala laval

Maailma karikasarja kuuluva «Tallinna Mõõga» poolfinaalid ja finaal peeti jaanuaris keskuse suure saali laval. 1998. aastal õnnestus maailmakarika etapivõit jätta koju. Tallinna Mõõga pälvis tol aastal Kaido Kaaberma. Ülejäänud aastatel läks peaauhind teiste riikide epeevehklejatele.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee