Uudised

Noorte Mereklubi appihüüe  

5. mai 1998, 00:00

HEINO TOHVER

Suure huviga lugesin Sõnumilehest Eesti Noorte Mereklubi saatusest (Harvet Toots "Tuld merehuviliste pihta", 4. aprill 1998). Väga õigesti tehti, et 1992. a. ühendati kõik merehariduse keskused ja 1994. a. liideti veel noorte mereklubi. Mulle jääb arusaamatuks, kust võtab klubi direktor Tõnu Meltsas, et seal õpib 760 last. Ka ringide nimekiri on aukartust äratav - tervelt 11. Samuti tekitavad nõutust merereisid Rootsi ja Saksamaale. Millal need toimusid? Mingit nooremmadruse kutsetunnistust nii väikestele ei anta. Tahaks küsida veeteede ametilt, kas selline asi on võimalik.

Kui kaldal on raske ruume leida, siis otse laeval tegutseva klubi vastas Paljassaare teel seisab maja, mida võiks pärast korraliku remondi tegemist kasutada. Tõsi on see, et klubi ei nõua lapsevanematelt suurt tasu. Enamik õppureid on aga Kopli kandi vene rahvusest lapsed, eesti lapsed näiteks Lasnamäelt talvel siia ei tule.

Niisugune klubi, mille tarvis riik annab 3 miljonit, peaks tegutsema teisiti. Siit klubist pole juba mitu aastat Eesti Merehariduskeskusse õppima tulnud ühtegi noorukit. Rääkisin klubi probleemidest ka Eesti Merehariduskeskuse rektori Peeter Veegeniga. Tema ei ole klubi tööga rahul mitmel põhjusel. Klubi eelarve on aga koos merehariduskeskuse omaga. Võimalused teha tõsist tööd on noorte mereklubis kesised. Minu arvates ei ole sel laeval tingimusi tänapäeva nõuetele vastavaks õppetööks.

Teine tõsine probleem ja küsimus veeteede ameti juhtkonnale: millal käis laev viimati dokis? Kas ootate aega, kui laeva kerre ilmub auk ja laev upub otse kai ääres? Tegemist on ikkagi ujuvvahendiga.

"Tallinna" ülalpidamine säärasel moel on kallis ja arvan, et linna volikogu teeb koos vabariigi haridusjuhtidega õige otsuse müüa laev vanarauaks ega võta seda oma bilanssi. Kui seda ei tehta, tuleb linnal leida koht, kuhu suur laev paigutada. Minu arvates ei ole praegu võimalik seda teha, sest Linnahalli sadamas pole mingit kohta ega ole ka edaspidi. Hea, et jäälõhkuja "Suur Tõll" on seal platsi leidnud. Kui laev aga müüa, saab Eesti Merehariduskeskus kopsaka summa merehariduse arendamiseks.

Ruumid ja õppejõud, kes viiksid läbi õppusi noorte mereklubis, leitakse kindlasti. Mereklassid tegutsevad Orissaares, Pärnus ja Kundas ning sealt tuleb mereerialasid õppima igal aastal hulk noori. Miks aga maksta raha, mida niigi vähe, mitte millegi eest? Arvan, et peagi leitakse asjale lahendus.

Autor on Eesti Meremeeste liidu liige .

AS Lahesuu Sadam taotleb praegu maa eelisostuõigusega erastamist nagu tööstusmaa puhul, kuid koht, kus seisab vana reisilaev "Tallinn", ei ole tööstusmaa, vaid sadam. Üldlevinud praktika on, et sadamate maid ei erastata.

ARNO SAARE foto

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee